ALLAPOOLE KULGEV RADA: 5. SAMM

Avaldatud 1.2.2014, rubriik Päeva sõna

Kes küll teavad Jumala käsku – et need, kes selliseid asju teevad, on surma väärt. Rm 1:32

Maailma elu juures on üks kindel asi – see lõpeb. Halastamatu Lõikaja ei peatu. Oota. Tuleb ka sinu kord.

Miks? Paulus annab sellele lihtsa vastuse Roomlastele 6:23: „Sest patu palk on surm” – see on tekst, mis on kooskõlas meie tänase tekstiga. See ilmneb samuti Jumala hoiatuses Aadamale 1Ms 2:17. Surm on patu, enese Jumalast, kogu elu hoidjast, lahutamise lõplik tagajärg.

Õnneks ei lõpe Roomlastele 6:23 surma teemaga. Jumal ei taha anda patustele seda, mis nad on ära teeninud. Salm jätkub, et öelda meile: „aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.”

Kuigi on tõde, et patt põhjustab surma, ei taha Paulus sellest siin rääkida. Sest see on halb uudis. Apostel soovib rääkida meile head uudist, et Jeesus suri iga patustaja asemel, et Ta suri üks kord kõigi eest (Hb 10:10), et meie saaksime elada.

Ellen White kirjutab sellest kenasti „Ajastute igatsuses”: „Kristust koheldi nii, nagu meie oleme ära teeninud, et meid võidaks kohelda nii, nagu Tema on ära teeninud. Teda mõisteti hukka meie pattude pärast, milles Temal ei olnud mingit osa, selleks, et meid võidaks mõista õigeks Tema õiguse läbi, milles meil ei ole mingit osa. Tema kannatas surma, mis kuulus meile, et meie saaksime elu, mis kuulus Temale. „Tema vermete läbi on meile tervis tulnud!” (lk 10).

Hea uudis surma kohta on see, et Jeesus sai selle üle võidu. „Ära karda!” võime lugeda Ilmutuse 1:17, 18:”Mina olen Esimene ja Viimne ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.”

Kristus mitte ainult saavutas võidu surma üle, vaid Ta soovib seda võitu jagada igaühega, kes võtab vastu Tema igavese elu kingituse. „Et surm on tulnud [ühe] inimese kaudu,” kirjutab Paulus, „siis tuleb ka surnute ülestõusmine [ühe] inimese kaudu; sest nõnda nagu kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaks Kristuses.” (1Kr 15:21, 22). Kui Kristus naaseb, siis „pasun hüüab ja surnud äratatakse üles” (s. 52).

Jah, patt lõpeb surmaga. Kuid kristlase surm ei ole lõpp. Kiri roomlastele selgitab, et kristlased on päästetud nii patust kui ka selle tagajärjest (surmast).

Pole ime, et Paulus nimetas oma sõnumit evangeeliumiks.

Jaga Facebookis