Kui sa mõtled valitud olemisele, kas sulle siis ei meenu vahetund kooli mänguväljakul kaua aega tagasi, kui õpetaja käskis klassi kahel suuremal poisil valida meeskonnad mingi sportmängu jaoks, kus võitmine on oluline? Kas sa mäletad, kuidas ülejäänud teist rivistusid, oodates kuulekalt oma nime hüüdmist? Ja kas sa mäletad, kuidas sa seisid seal, hoidsid närviliselt hinge kinni, seisid kord ühe, kord teise jala peal, lootsid vastu lootust, et seekord valitakse sind? Aga kui kaptenid käisid valivalt mööda rivi, mis lühenes iga hüütava nimega, mööda rivi, kus sa ikka veel seisid, hakkasid sulle pähe tulema hirmsad mõtted: „Äkki mind ei valitagi. Kas ma pean jälle kõrval seisma ja vaatama, kuidas valitud lapsed mängivad?”
Mõned meist teavad väga valusalt, et pole üldse lõbus olla mitte valitud. Ükskõik, kas tegemist on presidendivalimistega või peokutsega – kellelegi ei meeldi välja jääda.
Mida me hakkame peale nende Jumala sõnadega, mille Iisraeli laste eakas juht Mooses neile kohusetruult edasi andis? Nelikümmend aastat kõrbes rändamist on peaaegu möödas. Nüüdseks on surnud kogu põlvkond, kes on üle 60 aasta vanad, välja arvatud Joosua ja Kaaleb. Need sõnad on osa pühakirja pikimast hüvastijätust, kui Mooses vaatab viimast korda koos suureks saanud lastega üle Jumala juhtimise viimase neljakümne aasta jooksul. Nende emad, isad ja vanavanemad on kõik tolmused kalmukünkad selja taha jäänud kõrbes. Uskmatus jättis terve põlvkonna tõotatud maast ilma. Ja isegi nende armastatud vana juht ronib mõne päeva pärast üksildase mäe otsa ja sureb üksinda Kaanani selles osas – väga kõrge hind vaimuliku juhi moraalse vastutuse eest.
„Issand, su Jumal, on sind valinud olema temale omandrahvaks.” Selle väljendamiseks pole tõesti olemas poliitiliselt korrektset võimalust. Mooses kuulutab lihtsat tõde: kõigist inimkonna rahvastest on Jumal valinud oma „eriliseks varanduseks” teid – selle Egiptusest vabastatud orjade pundi. Punkt. Kuid meie võrdõiguslikkuse ajastul ei paistaks see ilmselt eriti viisaka ega sobivana. Muidugi, kui valitud olemine ei sõltu Jumalast rohkem kui meist.
In English