Mõne päeva eest panime tähele, et need kaks salmi ei moodusta uut õndsakskiitmist, vaid on kaheksanda õndsakskiitmise laienduseks ja kommentaariks. Seetõttu peaksime 11. ja
12. salmi kohta tähele panema mitut mõtet.
Esiteks, Jumala prohveteid on taga kiusatud kogu ajaloo jooksul. Tegelikult võtsid Vanas Testamendis inimesed, poliitilised võimud ja sageli isegi usujuhid paremini omaks pigem valeprohvetid kui tõelised. Seda seetõttu, et neil oli meelitlev ja meeldiv sõnum. Nagu Jumal ütles Hesekielile: „nad eksitavad mu rahvast, öeldes: „On rahu“, kuigi rahu ei ole“ (Hs 13:10).
Inimesed kuulavad meelsamini libekeelset juttu kui Jumala üleskutset kahetsusele ja meeleparandusele. Just see otsekohene üleskutse on läbi aegade toonud Jumala sõnumitoojaile kaasa tagasilükkamise ja tagakiusamise.
Tagakiusamise kuulsuste saal on täis nende nimesid, kes on kogu inimkonna ajaloo jooksul järginud Jumalat. Aabelit kiusas taga Kain, sest „Issand vaatas Aabeli ja tema roaohvri peale.“ Noad pilgati kui fanaatikut ja hirmujuttude levitajat. Taavetit kiusas taga Saul ja Eelijat Ahab. Taaniel veetis tunde lõvikoopas ja Paulust kiusati taga igal sammul nii väljaspool kogudust kui ka koguduses.
Endisele inimesele ei meeldi kunagi Jumala tõe väljakutsed, kui tegemist on tõepoolest Jumala tõega. Neil, kes on Kristuse pärast tagasi lükatud, on võrratu pärand. Me peame alati valvel olema, „kui kõik inimesed räägivad meist hästi“ (Lk 6:26). Sellisel viisil ei koheldud Jumala prohveteid ega ka suurimat Jumala rahva hulgast – Jeesust. Ta suri ristil kõige selle pärast, mida ta õpetas ja kuidas elas.
Isa, aita meil tänasel päeval, kui raskused meid tabavad, saada julgustust sinu rahva ajaloost. Aita meil elada hoolimata kõigist raskustest Sinu põhimõtete järgi.
In English