Õndsus! Paulus võttis selle sõna Taavetilt ja kasutab seda Kirjas roomlastele ptk 4:7 ja 8: „Õndsad on need, kelle ülekohus on andeks antud ja kelle patud on kinni kaetud.” Apostel oli täielikult teadlik faktist, et mõned juudi õpetajad arvasid, et ümberlõikamine on mõeldud ainult juutidele. Olles pagan, oled sa täielikult väljaspool Jumala õnnistust. Vana aja juutide poolt ümberlõikamise rituaalile omandatud tähtsusest on raske aru saada. See oli nii eluline, et see jagas nende maailma kaheks – ümberlõigatud (juudid) ja ümberlõikamatud (kõik, kes ei olnud juudid ja olid seega paganad).
Juutide nägemuse järgi oli ümberlõikamisel otsene suhe päästmisega. Seega loeme me apokrüüfilisest Juubeliaasta raamatust: „Kõik, kes on sündinud lihas, kes ei ole ümber lõigatud kaheksandal päeval, ei ole selle lepingu lapsed, mille Jumal tegi Aabrahamiga, sest nad on hävituse laste hulgast. Ja sellepärast ei ole tema peal ka mitte mingisugust märki, et ta kuuluks Issandale, sest ta tulevik on määratud purustamisele ja maa pealt hävitamisele” (Juubeli 15:25). Ka Rabi Menachem kirjutas: „Meie Rabid on öelnud, et ükski ümberlõigatud poeg ei näe iial põrgut.” Sellised uskumused olid judaismis nii tugevad, et paljud pöördunud juudid tõid selle kristlusesse kaasa.
Selline uskumine tõstatab kaks küsimust, millele Paulus vastama peab. Esiteks Aabraham – kas ta ei olnud mitte õnnistatud ümberlõikamise tõttu? Teiseks paganad – kas neil oli üldse lootust Jumala õnnistusele, kui neist ei saa juudid ümberlõikamise läbi? Paulus käsitleb mõlemat küsimust oma Kirjas roomlastele 4:9–12. Samal ajal peaksime tähele panema, kui lihtne on meil inimestena toetuda välistele päästmise sümbolitele, mitte aga Jumala ilmutatud plaanile. Juudid uskusid ümberlõikamisse, mõned kristlased usuvad sama ristimise, missa, armulaua või mõne teise välispidise rituaali kohta. Aga nagu Paulus korduvalt väidab, ei toimu päästmine väliste usutalituste läbi, vaid ainult südame kaudu.
In English