Saatana kavalus
Avaldatud 1.5.2013, rubriik Päeva sõna
Ma kardan aga, et nõnda nagu madu pettis Eevat oma kurikavaluses, nii rikutakse ka teie lihtne ja puhas Kristusest arusaamise võime. 2Kr 11:3
Me peame kõigis oma suhetes teistega ilmutama Kristust. Nii näitame, et meil on tõeline ühendus Päästjaga. Jumal peab saama kogu au ja austuse. Kui Kristus tuleb, siis tunnistab Ta neid, kes on Temaga elava usu abil ühendatud. Ta ei häbene neid oma vendadeks nimetada. ...
Issand on Jumal ja Tema kõrval pole kedagi teist. Kui Saatan kasutab inimmõistuse juures oma kavalust, siis võetakse eksitavad mõjud vastu nagu taevast. Kui tema eksitused lubatakse sisse, siis satuvad paljud hinged nende lõksu enne, kui märgatakse, et need pole Jumalalt, vaid kõige õiguse vaenlaselt.
Ma kinnitan teile, et üks meie probleemidest on tõelise eris-tamine valest. Pettus hiilib sisse ootamatult, just nagu taevastesse õuedesse. Saatan püüdis õõnestada inglite usaldust Jumala valit-susse. Ta soovis endale Kristuse kohta, arvates, et kui ta selle po-sitsiooni saavutab, teeb ta jõupingutusi, et võtta Jumala koht. Ta esitas oma mõtteid osavalt teistele inglitele ja paljud neist võtsid need vastu. Ta jättis oma vihjed nende meeltesse edasi arenema. Nemad, kes ei olnud nii ettevaatlikud kui nende juht, hakkasid oma uusi teooriaid levitama. Saatan oli nende väljendatavate kahtluste autor, kuid ta esitas neid kui suure hulga inglite arva-musi, kui midagi sellist, mida tuleb arvesse võtta.
Tänapäeval tegutseb Saatan petliku salakavalusega, et köita inimolevusi oma eksitavate teooriatega. Hoiatus tema sisselaskmi-se eest peab kõlama meie ajal igal pool.
Ärgu keegi arvaku, et ta kõikvõimas, kuna on olnud Issanda tööriist. Issand kasutab inimesi ja austab neid oma tarkust jagades seni, kuni nad on Temale ustavad ega võta au endale. Neid, kes ise Issanda käte vahelt välja tulevad ja peavad end võimeliseks tööga toime tulema, ei juhi Jumala Vaim, vaid „teine vaim“. Saa-tan astub ligi ja nad vahetavad juhti. Siis tuleb mao pettuse kel-muslikkus ja kavalus. – Käsikiri nr 37, 1. mai 1903, „Juhised tööks“.