Seda üleskutset on alati, igal ajal kasulik ja tarvilik lugeda. Kui me seda pealiskaudselt loeme, võiks mõelda, et siin on tegemist tavalise vastastikuse viisakusega. Tegelikult on see n-ö kuldne reegel. See ei tähenda üksnes, et me oma ligimestele midagi halba ei tee, teda ei vihka ega põlga, vaid et me teda armastaksime!
Kes ei soovi, et teda sõbralikult koheldakse või et teda mõistetakse – igaüks vajab mõistmist.
Issand on meid päästnud, kuna Tema ei mõtle ega tegutse nii, nagu meie vahel või isegi sageli üksteise suhtes – sest Tema armastab meid. Tema andis oma ainusündinud Poja, et näidata, mis on armastus.
Nii et Jumal on meid enne armastanud, vaatamata meie isekusele, meie valele hoiakule kaasinimeste suhtes. Iga päev on Tema arm ja armastus meie vastu uus.
Vennaarmastus on test meie armastusest Jumala suhtes. See tähendab: peaksime elama nii, et oleme ligimesele avatud. Peaksime oma silmad ja kõrvad lahti hoidma, et märgata tema vajadusi. Mõni vajab mõistvaid sõnu, teine vast veidi aega, et oma muredest rääkida ja neid seega vähendada. Aga vahel on vaja ka meie käsi.
Kuidas me käitume teiste suhtes tööl? Liiklusvahendis? Kas oleme sõbralikud või elame nagu kapslis? Kui Jeesus käiks meie kõrval tänaval või istuks meie kõrval bussis – kas me poleks siis sõbralikumad? Aga Ta ju ON meiega – kui oleme osaduses Temaga.
Nii et võtame enda elust üht-teist järeldada ka oma Jeesuse-suhte üle ja siis kõik oma „leiud“ palves Tema ette kanda!
Aino Ormus
In English