Siin on üks mõte mõtlemiseks: „Kõigile, kes ulatasid oma käe, et haarata kinni Jumala juhtivast käest, on süngeima masenduse hetk see aeg, mil jumalik abi on kõige lähemal. Tänulikuna meenutavad nad veel oma elu pimedaimat aega. „Issand teab päästa jumalakartlikke kiusatusest” (2Pt 2:9).” (Ellen G. White, „Alfa ja Oomega”, 5 kd lk 84)
Ühendriikide endine president Gerald Ford väljendas samalaadset mõtet kõnes, mille ta pidas oma poja Gordon-Conwelli teoloogilise seminari lõpetamisel. Ta rääkis, et siis, kui tal tuli ootamatult hakata kandma presidendiameti koormaid, pöördus ta otsima abi kõrgemalt olendilt. Seejärel ta sõnas: „Mul on hästi meeles, kui 1974. aasta septembris, vaid mõni nädal pärast ametisse astumist, pidi Betty võitlema vähi vastu. Sel ajal õppisime palju sügavamalt mõistma isiklikku suhet Jeesuse Kristusega. Ajal, mil inimlik nõrkus ja haprus muutus meie elus nii ilmseks, suutsime esimest korda näha selgesti, mida mõtles apostel Paulus, kirjutades, et Kristuse vägi saab täielikuks meie nõtruses. Olles selle kogemuse läbi elanud, märkasime, et suutsime paremini anda lohutust ja lootust teistele nende valusates katsumustes.”
Olukord ei ole iialgi nii paha, et see ei võiks olla halvem; meie eesõigus on alati loota, et pimedus haihtub ja oleme teel paremate aegade poole. Järgmisena peaks meid julgustama vahva looga seotud õpetus!
Ühel jahedal hiliskevadisel päeval hakkas tigu kirsipuu otsa ronima. Lähedal oleva tamme okstel istunud varblased viskasid teo kulul nalja. Lõpuks lendas üks neist kirsipuu otsa ja hõikas: „Hei, tigu! Kas sa ei tea, et siin puul ei ole veel mitte ühtegi kirssi?”
Väike tigu aga ei peatunud. Ta jätkas oma aeglast ronimist ja ühmas vastuseks: „Tean küll. Kuid neid saab olema, kui ma üles välja jõuan!”
Lootus, mis on rajatud asjadele, on illusioon. Kristliku lootusega ei ole nii. Me teame, keda me usume, ning oleme kindlad, et Tema hoiab seda, mis me Tema kätte oleme usaldanud. Jumal on ustav. Temal on vägi ja võim oma tõotused ellu viia. Tema on armastus ja headus. Me võime Temale loota, teades, et Tema töötab meie heaks ja rõõmuks.
Igaühe elus on mingil hetkel koht pettumusel, julgusetusel, depressioonil ja heitumusel. Kõik meie olemuslikud lootused annavad kokku nulli. Isegi kui meie parimad lootused peaksid tõeks saama, leiavad haigused, vanadus, kurbus meid kõiki. Seepärast peab meie peamine lootus elu mõttetuse vastu rajanema igavesel, kõikvõimsal Jumalal, kes kingib meile igavese elu ja ülestõusnud ihu.
Taaveti palve juhatuse, andestuse ja kaitse pärast: Mu Jumal, sinu peale ma loodan, ei jää ju häbisse ükski neist, kes sind ootavad. Issand anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind; sest sina oled mu Pääste Jumal, sind ma ootan kogu päeva.
Aamen!
David Nõmmik
In English