Neist salmidest on selge üks asi: Jumal hoolib meie koguduse nõrgematest, ükskõik kas nad on noored ja süütud („laps“ salmis 5) või vastpöördunud või võitlevad liikmed („pisikesed“ salmides 6 ja 10).
Sellal kui salmis 5 on tähtsuseta laste vastuvõtmise ja nende eest hoolitsemisega seotud tõotus, muudab Jeesus salmis 6 tooni ning tõotusest saab hoiatus. Samas nihkub esitatava teema alandlikkuselt sellele, kui tõsine asi on „tähtsusetute“ usklike („pisikeste“) kristlikul teel komistama panemine.
Selle lõigu üldine sõnum on, et parem on, veskikivi kaelas, uppuda, kui nõrku kristlasi eksiteele juhtida.
Hoiatus on piisavalt selge. Ometi kui kerge on puistata külalisjutlustaja üle austusavaldustega, kuid jätta samas tere ütlemata sellele inimesele, kes näeb välja, nagu ei oleks tal võimalik kirikussetulekuks korralikke riideid hankida.
Lõputult on lugusid diakonitest, kes kõnelevad karmilt inimesega, kes näiliselt ei sobi kogudusse, koguduse „vagadest“ matroonidest, kes kritiseerivad värskeid kristlasi nende kuuldes, kui nad tõid ühisele lõunale midagi, mis ei vasta nende isiklikule standardile, „teistest parematest“ inimestest, kes püüavad teiste ehteid kommenteerides olla teiste jaoks vajalikud; neist, kes haavavad teismelisi, kes ei suuda alati õigel ajal õiges kohas olla.
Pole ime, et paljud ei pruugi meie kirikusse tagasi tulla. Aga nende kaitseinglid (Mt 18:10, NEB) töötavad nendega. Ja sama peaksime meie tegema.
Täna on aeg talitseda oma upsakust, panna tähele Jeesuse sõnu ja laiendada armastust nendele igas koguduses leiduvatele „pisikestele“, keda Jumal armastab. Ta soovib muuta meie südant ja iseloomu, et võiksime olla headuse jõuks nende elus.
In English