MITTE KÕIK EI ARMASTA HÄID UUDISEID

Avaldatud 1.9.2014, rubriik Päeva sõna

Siiski mitte kõik ei ole saanud kuulekaks evangeeliumile. Sest Jesaja ütleb: „Issand, kes on uskunud meie kuulutust?” Rm 10:16

2000 aastat tagasi otsustas üks mees järgida väljapaistvate võimetega suurt juhti. Ta oli kolm aastat tema õpilane, oli osa väiksest grupist, mis mitte ainult ei õppinud oma juhilt, vaid ka elas koos temaga. Aja jooksul kadusid sel õpilasel illusioonid oma õpetaja kohta ning ta reetis tema vaenlastele. Illusioonide kadumine viis depressioonini, depressioon meeleheiteni, meeleheide enesetapuni. Selle õpilase nimi oli Juudas. Tema õpetaja oli Jeesus Kristus. Mitte kõik ei võtta vastu evangeeliumi rõõmusõnumit. Isegi Jeesus ei suutnud seda kõigile edastada. Tegelikult ei saanud enamikust neist, kellele ta jutlustas, tema jüngreid. Neil meeldisid imed ning leivad ja kalad, aga kui asjad muutusid keeruliseks, siis lasid nad jalga. Nad lahkusid Kristusele pühendatud elust ning suundusid tagasi mugavasse tsooni.

2000 aasta jooksul ei ole ses suhtes palju muutunud. „Mitte kõik” ei võta kuulda häid uudiseid, olgu siis tegu pagana või juudiga. Kuid Jeesus ütles, et kõik läheb nii nagu Tema tähendamissõnades. Jeesus õpetas Matteuse 13. peatükis, et evangeliseerimise probleem pole Jumalas. Sest Jumala soovi kohaselt peab evangeeliumi kuulutatama kõikidele inimtüüpidele (pinnastele), kuid kõik ei vasta ühtmoodi. Mõned lubavad vaenlasel tõeseemned oma südamest ära korjata (Mt 13:19, seemned, mis kukkusid tee äärde). Teised võtavad selle rõõmuga vastu, kuid nähes selle hinda (õhuke pinnas – s. 21), loobuvad. Mõned kuulavad, kuid lasevad tänase elu probleemidel lämmatada huvi tulevase elu vastu (seeme, mis langes umbrohu sekka – s. 22). Teised võtavad sõna vastu ja kannavad kristlikku vilja (seeme, mis kandis 30 kuni 100kordselt vilja – s. 23). Selle tähendamissõna järgi saame teha kaks järeldust: (1) ainult väike osa neist, kes võtavad sõna vastu, jäävad ustavaks, ning (2) evangeeliumi erinev vastuvõtt pole Jumala süü. Tema annab võimalused, kuid viljumine sõltub inimese vastusest. See on nõnda nii Kristuse kui meie päevadel.

Meie ülesanne pole istuda maha ja muretseda vastuste pärast, vaid kängitseda oma jalad valmidusega kuulutada rahuevangeeliumi (Ef 6:15), et me võiksime olla Jumala tööriistad ning valmistada Talle teed.

Jaga Facebookis