Milline viis kirja alustada! Paulus ei keeruta. Ta ei salga oma truudust Jeesusele. Vastupidi, ta kannab seda nii-öelda oma otsaees. Oma kirja alguses osutab ta sellele, et tähtsaim, mida tema kohta teadma peame, on see, et ta on kristlane – et kõik, mis ta on ja mis talle kuulub, on Jeesuselt. Seega on Jeesuse ori olemine Pauluse võimalik et tähtsaima kirja võtmesõna.
Paljud tänapäeva tõlkijad püüavad pehmendada sõna „ori”, asendades selle „sulasega”. Aga kreeka sõna duolos tähendab eeskätt „ori”. Paulus ütleb, et ta ei ole palgatud tööline, kes töötab Kristusele palga eest, vaid ori, kes kuulub täielikult Temale.
Orjusega seotud teema on Pauluse kirja keskmes. Seega, kui ta räägib Roomlastele 3:24 Jumalast, kes lunastab patuseid, kasutab ta (orja)turu sõnavara. Lunastamine tähendas tema ajal ostmist orjaturul, peamiselt orja ostmist. Pauluse elu ja kuulutuse keskmeks on fakt, et ta oli Jeesuse Kristuse verega Kolgata ristil lunastatud.
Kristlaste kui Jumala orjade teema tõstatub uuesti Roomlastele 6. peatükis, kus Paulus räägib, et iga inimene on ori, kas siis Saatana või Kristuse oma, et igaüks meist kuulub kellelegi, et ükski isik pole täielikult vaba ja et igaühest saab ori, „olgu patu …[ori] surmaks või kuulekuse …[ori] õiguseks” (Rm 6:16–23).
Kuid Kristuse ori olemine ei ole raske orjus, ütleb meile Paulus. Vastupidi, see on viis, kuidas inimene saavutab vabaduse. See kulmineerub igavese eluga (vt s. 23). Seega on Pauluse orjus isegi heaks uudiseks.
Kuidas on meiega? Mis on see, mida ma tahan, et inimesed minu kohta teaksid? Minu saavutused? Minu hea välimus? Minu varandus? Minu kristlaseks olemine?
See pole küsimus, mida peaksin vältima. Nagu Paulusel, seisab see minugi elu ja selle tähenduse keskmes. Täna on päev võtta Jumalat tõsiselt – ja samuti iseennast.
Issand Jeesus, aita mul mõista oma abitust, aru saada, et loomise ja lunastamise läbi olen ma täielikult Sinu oma, ning et kõige tähtsam on, nagu Pauluselgi, olla Sinu „ori”.