Andke Issandale au I

Jumalakummardamine ehk jumalateenistus, toimub see siis kirikus või tagasihoidlikus kodus, peaks olema midagi enamat kui spordiareen koos vaatlejatega. Tihti korraldatakse üritusi, kuhu kutsutakse vaatajaid, kes siis naudivad esitust. Kuid jumalateenistus on midagi muud kui vaid teatud programm. Tegelikult peaksid osavõtjad saama jumalateenistusest erilise kogemuse. Selle eesmärk on kaasa haarata kõiki, kes on tulnud kummardama Jumalat. „Ühine jumalateenistus rõhutab Jumala suurust ja isiklikku kohalolekut: Jumal on suur ja Ta on siin, Jumal on meist kõrgemal ja Ta on meie keskel.” Peamiseks ülesandeks on mõjutada inimeste kõiki meeli läbi valguse, värvi, heli, lõhna ja isegi maitse, sest kõik need on olulised vahendid, mille kaudu Jumal räägib meile ja ilmutab ennast meie elus.

Jumalateenistus, on see jutlus või näitlik tegevus, etteaste või arvukad sümbolid, on antud meile selleks, et meie süda ja meeled võiksid avaneda meie Taevasele Isale ja me võiksime kummardada Teda kui igavest kõikide asjade algatajat.

Usumees Taavet, mõtiskledes jumalateenistuse tähenduse üle, jättis meile taolise inspireeriva sõnumi: „Andke Issandale Tema nime au, pühas ehtes kummardage Issandat! ...kõik ilmamaa kummardab Sind ja mängib sulle kiitust, ta mängib kiitust su nimele. Sela. Kõik rahvad, keda sa oled teinud, tulevad kummardama su ette, Issand, ja annavad au Sinu nimele. Tulge, kummardagem ja põlvitagem, heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette! Ülistage Issandat, meie Jumalat, ja kummardage tema jalgade järi ette: tema on püha! Ülistage Issandat, meie Jumalat, ja kummardage tema püha mäe ette! Sest püha on Issand, meie Jumal!”

Nendes salmides loetleb Taavet erinevaid jumalateenistuse aspekte. Siin on Jumala pühaduse tunnetamine, erineval viisil ülistuse ja au andmine, aga ka füüsiline kummardamine – austuse andmine Kõigekõrgemale –, mis väljendub põlvitamises.

David Nõmmik