Sakkeus oli linna kõige vihatum mees. Ja seda põhjusega. Ta polnud mitte lihtsalt maksukoguja, vaid lausa maksukogujate ülem. Teisiti öeldes, ta oli väga rikas. Seepärast kuulus talle üks linna suuremaid maju, tal olid uhked rõivad ja palju teenijaid. Rahvas teadis, et ta oli rikas üksnes sellepärast, et oli ebaausalt võtnud nende raha.
Jeeriko oli suurepärane paik maksukoguja rikkaks saamiseks. See linn, mis asus Jordani orus, oli idast läände ja põhjast lõunasse suunduvate kaubateede ristumiskoht. Kuid veelgi olulisem oli, et seal kasvas palju palmipuid ja selliseid puid, millelt sai palsamit, ning nende aroom levis kilomeetrite kaugusele. Josephus nimetas Jeerikot „Palestiina rammusaimaks“. Roomlased viisid sealt pärinevad datlid ja palsami keisririigi igasse otsa.
See oli suurepärane koht, kus olla maksukoguja, eriti siis, kui arvesse võtta maksude kogumise moodust. Kahjuks oli süsteem kuritarvitamiseks sobilik. Tol ajal andsid roomlased piirkonna maksude kogumise äri rendile. Nad hindasid piirkonna väärtuseks teatud summa, seejärel müüsid maksude kogumise õiguse selles piirkonnas suurima hinna pakkujale. Ülejäänud summa, mis maksukogujal õnnestus hankida, oli tema oma. Ja kui rahvale ei meeldinud tema sisseseatud maksud, olid Rooma sõdurid alati tema nõudeid toetamas. Maksa ära või muidu ...
Sakkeus oli sel alal tippu tõusnud. Ta oli maksukogujate ülem, tal olid alamad, kelle kasudelt ta samuti vaheltkasu võttis. Kahtlemata hea kõrvalteenistus. Kuid see oli teinud temast linna vihatuima inimese.
Kui Jeesus tuli Jeerikosse, leiame, et kõige vihatum mees linnas kohtub kõige populaarsemaga. Sakkeus võis olla rikas, kuid ta oli ka üksildane ning teadis, et midagi on kohutavalt valesti. Ta ei olnud kindel, milles on probleem, aga ta oli kuulnud uuest prohvetist, kelle jüngrite hulgas on isegi maksukoguja.
Nagu kõik, kes tunnevad oma vajadust, soovis ka Sakkeus Jeesust näha.
In English