Mulle meeldib see salm! Mulle meeldib seda kuulda. Mulle meeldib sellele mõelda ja mõtiskleda selle tähenduse sügavuse üle. Roomlastele 8 on suurepärane kinnituse peatükk. See alustab kuulutamisega: „ei mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses” (Rm 8:1) ja lõpetab deklaratsiooniga, et mitte miski ei saa meid lahutada Jumalast, kes tagab meile tasuta päästekingituse, millest Paulus 7 esimest peatükki rääkis. Roomlastele 8. ptk kätkeb endast edasist kindlust: kristlased on Jumala lapsed, neil on kindel lubadus aulise tuleviku kohta, Jumal on andnud neile Püha Vaimu. Jumal teeb nende heaks kõik, mitte miski ega keegi ei saa neid hukka mõista, miski ei saa tulla nende ja Jumala vahele ja nad on „enam kui vallutajad”.
Mida Paulus veel võib öelda? Tal on sepistatud ja tarastatud kodu, täis näiteid Piibli suurepärasematest õpetustest – need, kel on kindel suhe Jumalaga läbi Jeesuse, ei saa kaotada. See on võimas. Ülista Jumalat, kellelt tulevad kõik õnnistused. Nüüd, Kirja roomlastele esimese poole lõpus, jagab Paulus meiega võidukat crescendot, kiideldes nende kindluses, kes on päästetud Jeesuses. Mitte miski, isegi mitte surm ega elu (miski, mis siin elus võib juhtuda), ei inglid ega deemonid (ega kosmilised või üliinimlikud jõud), mitte miski ajas (ei olevik ega tulevik) ega ruumis (ka mitte kõrgus ega sügavus), mitte ükski teine jõud, mitte miski, mis iial olemas on, ei saa tulla meie ja Jumala vahele. Paulus ei jäta mitte ühtegi lahtist otsa oma kindluses ja usalduses Jumala peale. Ärme siis kunagi unustame, et meie usaldus ja kindlus ei rajane mitte meie armastusel Tema vastu – mis on nõder, heitlik ja ebakindel –, vaid Tema armastusel meie vastu, mis on vankumatu ja hoolitsev. Meie lootus on usus Temast kinni hoida, mitte lasta minna Jumalal, kes on enam kui tahtlik rahuldama meie vajadused õigeksmõistmise, pühitsuse ja lõpliku ülistuse suhtes. Mitte miski (peale meie endi) ei saa meid eemale hoida lõplikust võidust.
In English