Kas oled kunagi mõelnud sõna „apostel” tähendusele? Või on see veel üks sõna, mida loed, teadmata selle tõelist tähendust? Sõnaraamatu järgi tähendab see piibliaegne sõna kedagi, kes on välja saadetud.
Kuid apostel pole mitte iga kristlane, kes on välja saadetud, samuti ei ole see sama mis „jünger”. Vastupidi, Piiblis tähendab sõna „apostel” jüngrit, kellel on suur võim. Vastavalt Ap 1:15–26:oli apostel isiklikult tundnud Jeesust ning oli olnud Tema ülestõusmise tunnistajaks (s. 22). Lisaks oli apostel isik, kes oli saanud kutse „mitte inimeste poolt ega mõne inimese kaudu, vaid Jeesuse Kristuse ja Jumal Isa läbi” (Gl 1:1).
Paulus viitab korduvalt sellele, et Jumal oli ta kutsunud apostliks (1Kr 1:1; 2Kr 1:1).
Ohhoo! Kas näed siin probleemi? Ehk isegi vasturääkivust?
Esiteks ütleb Paulus, et ta on ori. Ning siis teatab, et on apostel. Esimene on termin suurest alandlikkusest, mis väljendab, et Paulusel oli enda tähtsusetuse tunnetus. Teine on tiitel suurest võimust – nii suurest, et Paulus võib kinnitada, et on võrdne jüngritega, keda Jeesus maa peal olles valis.
Tegelikult on Pauluse püüdlus olla apostel korraga püüdlus olla Jumala ori, sest ka Vana Testament defineerib Joosuat ja teisi prohveteid kui Jumala orje (Joosua 24:29; Aamos 3:7, KJV). Seega siis asetab Pauluse püüdlus kirjeldada end korraga nii Jeesuse orja kui apostlina ta prohvetite ridadesse. Tulemusena võis ta öelda, et „evangeelium, mida mina olen kuulutanud, ei ole inimestelt, sest mina ei ole seda vastu võtnud ega õppinud inimeste käest, vaid Jeesuse Kristuse ilmutuse kaudu” (Gl 1:11).
Paulus ei kahelnud, et tema sõnum oli Jumalalt. Kas oleme selleks sõnumiks valmis? Kas oleme valmistunud laskma Jumala juhtival Sõnal rääkida oma südamele ja meeltele? Lihtsalt, kas oleme valmis roomlastele saadetud kirja sõnumiks, milles on nõu ja juhatus pea igaks usuelu kogemuseks ja argipäevaks? Palvetagem, et oleksime tundlikud Jumala Sõna ja tahte suhtes, kui jalutame koos Paulusega läbi Kirja roomlastele.