Meil pole oluline täpselt defineerida Püha Vaimu olemust. Kristus ütleb meile, et Vaim on trööstija, „Tõe Vaim, kes lähtub Isast“. On selgesti öeldud, et kui Püha Vaim juhatab inimesi kõigesse tõesse, siis „tema ei räägi iseenesest“. (Johannese 15:26; 16:13)
Püha Vaimu olemus on saladus. Inimesed ei suuda seda seletada, kuna Issand pole neile seda ilmutanud. Inimesed, kes on kujutlusvõimele voli andnud, võivad küll Pühakirja tekste kokku koguda ning neid inimlikult tõlgendada, kuid nende seisukohtade vastuvõtmine ei tee kogudust tugevamaks. Selliste inimlikule arusaamisele liiga sügavate sala-asjade suhtes on vaikimine kuld.
Püha Vaimu ülesanded on selgesti määratletud Kristuse sõnades: „Kui ta tuleb, siis ta toob maailmale selguse patu kohta ja õiguse kohta ja kohtu kohta.“ (Johannese 16:8) See on Püha Vaim, kes inimest tema patususes veenab. Kui patune Püha Vaimu elustavale mõjule vastab, toob Vaim ta kahetsusele ja meeleparandusele ning ta hakkab mõistma, kui tähtis on kuuletuda jumalikele nõudmistele.
Kahetsevale patusele, kes tunneb nälga ja janu õiguse järele, ilmutab Püha Vaim Jumala Talle, kes võtab ära maailma patu. „Ta võtab minu omast ja kuulutab teile,“ ütles Kristus. „Tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud.“ (Johannese 16:14; 14:26)
Vaim antakse uuestisünnitava väena, et viia inimese juures täielikult täide Lunasta surma kaudu saavutatud päästmine. Vaim püüab pidevalt tõmmata inimeste tähelepanu sellele suurele ohvrile, mis toodi Kolgata ristil, et ilmutada maailmale Jumala armastust ning avada patutunnetuse omandanud hingele Pühakirja kalleid tõdesid. − „Apostlite teod“, orig lk 51, 52.
In English