Kerge on tunda end paremana. Üleüldse, ma ei tee selliseid patte, millest Paulus kirjutab 1. peatükis. Tegelikult olen elu keerdkäike arvestades veel üsna hea.
Just selline on suhtumine, mida Paulus 2. peatüki alguses ründab. Roomlastele 1. peatüki teises osas kirjutab ta neist, kes silmnähtavalt patustavad. Tema kirjeldus riivab neid, kes esireas hõikavad aameneid nii kõvasti, kui nende õiged hääled seda lubavad. Kuid just see on moraalselt üleolev suhtumine, mida Paulus ründab nüüd Roomlastele 2:1–16.
Paulus liigub järjekindlalt järelduseni, et kõik on pattu teinud (Rm 3:23). Ta on käsitlenud neid, keda mõni armastab nimetada „tõelisteks patustajateks”, võites sellega enda poole moralistid. Nad on Paulusega ühel meelel. Kuid just hetkel, mil Paulus on saanud kogu nende tähelepanu, suunab ta oma relva nende poole.
Ta ütleb, et nemad on samuti patused. Loomulikult on nad kenad koguduseliikmed. Nad ei riputa kogu oma musta pesu välja. Ei, nende patud on taimetoitlaste patud. Võrreldes tõeliselt halbade inimestega, on nad enda arvates head.
Aga – ja see on Pauluse vaatenurk – nad ei ole nii kenad Jumala silmis. Nende vaimne üleolek on samuti patt, isegi kui see on nende endi jaoks nähtamatu. Sellised inimesed kannatavad headuse patu, kõikidest pattudest kõige hullema, all. Kristuse tähendamissõnadest loeme, et ei ole midagi Jumala jaoks nii vastumeelset ja inimese jaoks nii ohtlikku kui uhkus ja eneseõigus. Kõikidest pattudest on see kõige lootusetum, kõige ravimatum. Selline headus ei tunne vajadust Päästja või Jumala armu järele.
Seega toob Roomlastele 2. ptk Pauluse arutluses suure muutuse. Lõpetades rääkimise prostituutidele, pervertidele ja varastele, on ta nüüd valmis rääkima koguduseliikmetele.
Kas sa oled selleks valmis? Paulus tahab rääkida sulle, kallis koguduseliige. Ta igatseb sindki üles äratada.
Apostel soovib, et igaüks võiks avastada oma isikliku patu sügavuse. Ta julgustab meid nägema ja tundma meie probleemide sügavust, et võiksime võtta vastu Tema suure päästepakkumise ja näha meie vajadust selle järele, olenemata sellest, kui „head” võime tunduda enese silmis.
In English