nende teedel on purustus ja viletsus
ja rahu teed nad ei tunne. Rm 3:15–17
Paulus ei ole pärlite lükkimist lõpetanud. Tänane tekst on jätk 13. ja 14. salmile, kus ta reastab süstemaatiliselt inimkeha erinevaid osi: patuse kurk on nagu lahtine haud; nende keel kavaldab, huulte all on maomürk, nende suu on täis sajatamist ja kibedust, nende jalad on nobedad valama verd ja ei ole Jumala kartust nende silme ees.
Patt mõjutab kogu inimolemust, mitte ainult füüsilisi organeid, mida loetlesime eelpool, vaid ka meie meeli, tundeid, seksuaalsust, söögiisu, meie teadvust ja tahet. Patuprobleemi tragöödia seisneb selles, et algselt olid kõik nimetatud organid loodud meid ümbritsevatele inimestele õnnistuseks. Issand andis need meile, et võiksime tuua austust Talle ja olla õnnistuseks teistele. Meie kasutame aga neid selleks, et teha inimestele haiget ja hakata Jumalale vastu. Selline on piibellik õpetus täielikust rikutusest.
Täielik rikutus ei tähenda seda, et oleksime nii kurjad kui võiksime olla. Kuulsin hiljuti uudist, kuidas ühelt 20aastaselt neiult rööviti auto. Vargad peksid teda brutaalselt, tulistasid rindu, sõitsid naisest tema enda autoga üle ning panid lõpuks põlema. HAIGE! Need kallaletungijad olid nii kurjad, kui said veel olla.
Kuid Piibel ei pea seda silmas. Sa ei pea olema Hitler, et olla täiesti paheline. Vastupidi, Paulus räägib, et patt mõjutab kogu meie elu, igat meie ihuliiget ja mõtet. Kõike.
Seepärast soovib Jumal meid ka täielikult päästa. Ta ei tulnud, et lunastada üksnes meie hing, vaid ka uuendada meie meel, luua uueks meie suhtumised ning lõpuks taastada keha. Nii nagu patt mõjutab meid tervikuna, teeb seda ka päästmine.
Päästmine saab alguse maapeal. Issand tahab, et me täna pühendaksime Talle oma huuled, suu, jalad ja silmad, et oleksime õnnistuseks teistele ja leiaksime rahu, mida Ta meile anda soovib.
Meie Isa, täna annan end täiesti Sinu teenistusse. Aita mul olla õnnistuseks, nii nagu Sa meid algselt lõid. Las Sinu muutev ja jõuduandev Vaim olla mu juhiks ja kaitsjaks. Aamen.
In English