Mõned inimesed näivad arvavat, et kristlased ei peaks tundma huvi oma lõpliku tasu vastu, vaid elama kõrgemal taevaste tõotuste või põrguhirmu mõtetest. Arvatakse, et tõeline usklik elab kristlikku elu lihtsalt rõõmust kristlaseks olemise üle.
Jah, selles mõteviisis peitub kindlasti oma tõetera. Pealegi, keegi ei saa päästetud hirmu pärast põrgu ees ega ole ka keegi Jumala igaveses kuningriigis pelgalt sel põhjusel, et ta arvab taeva olevat parima ettekujutatava hüve. Inimesed kogevad sügavaid õnnistusi ka lihtsalt sellepärast, et kristlik eluviis on parem kui selle alternatiivid.
Siiski on see poolik tõde. Piibel ei ole tagasihoidlik, rääkides Jeesuse teisel tulemisel saadavatest tasudest ja karistustest. Matteuse 5:12 mainitud ustavatele valmistatud suur tasu taevas on vaid üks paljudest selleteemalistest tekstidest. Jaakobus räägib elukroonist, „mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad“ (Jk 1:12, 1968)2. Ka Paulus ei jätnud tänases kirjatekstis ruumi kahtlusele selle üle, et ta ootas innuga oma „õiguse pärja“3 kättesaamist Jeesuse teisel tulekul.
Jumal armastab oma lapsi. Ta soovib õnnistada neid külluslikumalt, kui nad eales unistada oskaksid. Osa Tema õnnistustest saame kätte uueksloodud Maal kingitavas tulevase tasuna.
See mõte jookseb läbi Uue Testamendi Matteuse evangeeliumist kuni Ilmutusraamatu lõpuni. „Vaata,“ loeme Ilmutusraamatu viimasest peatükist, „ma tulen varsti ning toon igaühele palga, ma tasun igaühele tema tegude järgi“ (Ilm 22:12).
Kuigi meie peamine motivatsioon ei ole lootus tasule ega hirm karistuse ees, peame minema kaugemale mitte-piibellikust ideest, et need ei ole motivaatorid. Jumal soovib, et me ihaldaksime parimat. Ta soovib, et me palverännakul läbi mitte-ideaalse maailma ihaldaksime ja ootaksime rõõmuga taevast.
2 Vrd: „…siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad.“ (1997. a tõlge) Toim.
3 Vrd: õiguse krooni (KJV). Toim