Armastuse innustav jõud

Armastus on Jumala olemuse alus. Olgu inimese tunnistus, milline tahes, ta ei armasta siiralt Jumalat, kui ta ei armasta omakasupüüdmatult oma venda. /.../ Kui inimese oma mina Kristusesse sulab, tuleb armastus spontaanselt esile. Täiuslik kristlik iseloom saavutatakse kui sisemast tõuseb pidevalt soov teisi aidata ja õnnistada; kui taeva päikesepaiste täidab südame ja särab vastu näost. /.../

Ühenduses Kristusega oleme armastuse kuldse ketiga liidetud ka ligimestega. Siis ilmnevad meie elus Kristuse halastus ja kaastunne. Me ei oota siis, kuni abivajajad ja õnnetud meie juurde tulevad. Meilt pole vaja paluda osavõtlikkust teiste raskuste suhtes. Siis on meil sama loomulik aidata abivajajaid ja kannatajaid nagu oli Kristusel ringi rännates ja head tehes. /.../

Taeval on au tõsta langenuid ja lohutada ahastuses olijaid. /.../ Jumal ei kiida heaks mingit rahvuslikku, rassi- ega klassivahet. Loomisele ja lunastusele põhinedes on kõik inimesed üks pere. Kristus tuli tühistama iga lahutavat vaheseina ja avama pühamu igat osakonda, et kõigil oleks vaba juurdepääs Jumala juurde. Tema armastus on nii lai, nii sügav ja nii täiuslik, et see tungib kõikjale. See tõstab üles kõik Saatana võimu all olnud petetud ja õnnetud inimesed. See viib nad Jumala trooni juurde, mille ümber särab tõotuse vikerkaar. /.../

Kristus proovib üles tõsta kõiki, kes soovivad ühendust Temaga. Ta tahab, et oleksime üks Temaga nagu Tema on üks oma Isaga. Kristus lubab meil osa saada katsumustest, kannatustest ja õnnetustest, et võiksime vabaneda isekusest. Ta püüab meis arendada oma iseloomujooni: kaastunnet, hellust ja armastust. /.../

“Kui sina, “ ütleb Issand, “käid minu teedel ja täidad minu antud kohustust /.../, siis ma annan sulle ligipääsu nende hulgas, kes siin seisavad!” (Sk 3, 7). Olles kaastöös taeva olevustega siin maailmas, valmistume nendega koos olema taevas. KV 283-287