Otsi nõu Jumalalt, mitte inimestelt

Palju on inimesi, kes raskustes olles ... unustavad Jumala arvu-kad kutsed ning hakkavad otsima ja kavandama inimeste abi. Nad lähevad abi saamiseks inimeste juurde ning niiviisi on nende kogemus nõrk ja segane. Meid on juhitud kõigis katsumustes tõsi-selt Issandat otsima, pidades meeles, et me oleme Tema omand, Tema lapsendatud lapsed. Ükski inimolevus ei suuda mõista meie vajadusi nii nagu Kristus. Me saame abi, kui palume Teda usus. Me oleme Tema omad loomise ja lunastuse kaudu. Me oleme jumaliku armastuse paeltega seotud kogu väe ja jõu Allikaga. Kui me ainult paneme oma usalduse Jumalale, paludes Temalt soovi-tut nii, nagu väike laps küsib isalt, mida vaja, siis saame rikkaliku kogemuse. Me saame teada, et Jumal on kogu väe ja jõu allikas. ...

Kui Jumala rahvas toetub inimeste peale, siis häbistab see tõsi-selt Jumalat. Ta ei ole käskinud meil seda teha. Ta on öelnud, et Tema õpetab meid, Tema juhib meid. Me võime tulla Tema juurde ja saada abi. ...

Mida tõotas Kristus oma jüngritele, kui nad usuvad Temasse kui oma isiklikku Päästjasse? „Vaata, mina olen iga päev teie juu-res,“ ütles Ta, „ajastu lõpuni“ (Mt 28:20). Taas ütleb Ta: „Mina olen sinu paremal pool“ (vrd Ps 16:8). Mõtle, kui palju on Ta andnud meile tõotusi, millest võime usukäega kinni haarata. Kui me läheme väe Allika juurde, teame, et saame seda mõistust ja tarkust, mis tuleb puhtast allikast ning mis ei ole segatud millegi inimlikuga. Kui me palvetame, siis on meie eesõigus teada, et Jumal soovib, et palvetaksime, paluksime Temalt abi. „Paluge, ja te saate“ (Jh 16:24). Sinu osaks on uskuda, et sa saad. Ta soovib, et saaksime Temaga lähedaseks, vestleksime Temaga, räägiksime Talle oma probleemidest ning saaksime kogemuse paludes Teda, kes ei otsusta iial valesti ega tee kunagi vigu. ...

Me häbistame Jumalat, kui püüame leida kedagi, kes meie ar-vates oskab meid meie probleemis aidata. Kas Ta pole meile an-dud oma ainusündinud Poega? Kas Kristus ei ole meie lähedal ja kas Ta ei aita meid, kui me seda vajame? ...

Me unustame, et taeva värav on täis Jumala troonilt tulevat auhiilgust, et valgus võiks langeda otse nendele, kes otsivad abi, mida üksnes Kristus saab anda. – Käsikiri nr 144, 3. aprill 1901, „Varahommikune koosolek“.