TEMA, KES LÕI MAAILMAD, SAI ABITUKS LAPSEKS

Me ei suuda mõista, kuidas sai Kristus väikeseks, abituks lapseks. … Ta oleks võinud ilmuda valgusest sädelevana, Ta võinuks olla kogult pikk ja kaunis. Ta võinuks tulla sellisena, et kõik olnuksid võlutud, kuid Jumal ei kavandanud Tema tulekut inimperekonda sellisel kujul. Ta pidi olema nende sarnane, kes kuulusid inimperesse ja juudi rahvusesse. Tema näojooned pidid olema nagu teistegi inimeste näojooned ja Tal ei pidanud olema niisugust isiklikku ilu, mis osutanuks Talle kui teistest erinevale olendile. Ta pidi tulema ühena inimperest ning seisma inimesena taeva ja maa vahel. Ta pidi asuma meie kohale, andma End meie eest Käemeheks, maksma patuste võla. Ta pidi elama maa peal puhast elu ning näitama, et Saatan valetas, kui väitis, et inimkond kuulub igavesti temale ning Jumal ei saa inimesi tema käest ära kiskuda.

Esmalt nägid inimesed Kristust imikuna, lapsena. Tema vanemad olid väga vaesed. Tal ei olnud siin maa peal midagi peale selle, mis vaestel harilikult on. Ta tegi läbi kõik katsumused, mida kogevad vaesed ja alamrahva hulgast inimesed väikelapseeas, lapsepõlves, noorpõlves ja meheeas. …

Mida enam mõtleme Kristuse tulekust lapsena siia maailma, seda imeväärsem see meile näib. Kuidas saab olla, et abitu laps Petlemma sõimes on siiski Jumala jumalik Poeg? Kuigi me ei suuda seda mõista, võime uskuda, et Tema, kes lõi maailmad, said meie pärast abituks lapseks. Ehkki kõrgem kõigist inglitest, kuigi sama suur nagu Isa taevasel troonil, sai Ta üheks meiega. Temas said Jumal ja inimolemus üheks; selles tõsiasjas leiab langenud inimkond lootuse. …

Juba varasest east peale elas Kristus tööelu. Noorukina töötas Ta oma isaga puusepatöökojas ning näitas seega, et töö pole midagi häbistavat. … Jõudeelu elavad inimesed ei järgi Kristuse antud eeskuju, sest lapsepõlvest peale oli Ta kuulekuse ja töökuse näidis. Perekonnaringis oli Ta nagu särav päikesekiir. Ustavalt ja rõõmsalt tegi Ta oma osa, sooritades tagasihoidlikke kohustusi, mida Tema lihtne elu nõudis. Kristus sai üheks meiega selleks, et Ta võiks teha meid heaks. – Youth’s Instructor, 21. nov. 1895.