ETTEMÄÄRATUSE VÄLJASIRUTATUD KÄSI

Avaldatud 4.1.2015, rubriik Päeva sõna

Sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus. … Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas. Psalmid 139:13−16

Kas Jumal pole nagu meisterkunstnik? Mõni nädal tagasi käänasin oma kaela Roomas Püha Peetruse katedraali Sixtuse kabelis, püüdes haarata Michelangelo vaimusuurust selle lae maalingus. Jumala sõrm ulatub ikka veel puudutama värskelt loodud Aadama väljasirutatud kätt. Aga kas sa arvad, et Michelangelo kujundas selle meistriteose kohapeal, ilma ettemõtlemise ja kavanditeta? Vaevalt küll.

Kas sa sel juhul arvad, et tulid sellesse ellu tühja lehena, ilma kavandite või eelnevate plaanideta sind valinud Jumala mõtetes? Ei, hüüab Taavet selles psalmis. Jumalik Kunstnik, kes kujundas meid emaüsas, on jumalik Ajaloolane, kes pani meie elu kirja enne, kui see veel elatud sai − kas pole provotseeriv mõte, mille üle mõtiskleda?

Sellele jumalikule kätetööle võime reageerida kaht moodi. Me võime kahetseda arusaama tõttu, et meie Looja ettekavatsetus tähendab meie sõltumatuse ja individuaalsuse puudumist. Pealegi, kuidas ma saan olla mina ise ja vaba, kui minu Valmistaja on minu elu juba ära planeerinud?

Teine võimalus on tunda rõõmu tähendusest, et Meisterkunstnik, kes on nii meie eksistentsi kui saatuse kujundanud, on meid vaatamata oma loomistöö langusele, ainulaadse missiooni jaoks keeruliselt valmistanud (s.t meid varustanud, vahel isegi täiendanud). Ta määras meid täide viima elu. Selles palves rõõmustab Taavet nii ainulaadse individuaalsuse üle, et Jumala poolt sinu jaoks määratud elu ja missiooni ei saa elada ega täita mitte keegi teine ajaloos peale sinu.

Kas me oleme Jumala ettemääratusega seotud? Vaevalt küll. Kuningas Sauli traagiline elu on piisav tõend, et me kõik oleme vabad oma teed valima. Kuid miks hüljata selle Isiku ettemääratus, kelle armastus on meid algusest peale kujundanud lendama Temaga koos elu kõrgeimale potentsiaalile?

„Igaühel on taeva igaveses plaanis oma osa. Igaüks peab tegema Kristusega hingede päästmisel koostööd. Taevastes eluasemetes on meile valmistatud koht sama kindlalt, kui meile on määratud maa peal koht, kus peame Jumala heaks töötama.” („Kristuse tähendamissõnad”, lk 184)

Kas me ei peaks siis võtma kinni Jumala väljasirutatud käest ja elama täna Tema ettemääratuses?

Jaga Facebookis