EMA NÄITLIKUD MORAALILOENGUD

Avaldatud 4.2.2015, rubriik Päeva sõna

Aga kõik see sai neile osaks näite pärast ning on kirjutatud hoiatuseks meile, kelle ajal jõuab kätte ajastu lõpp. 1. Kiri korintlastele 10:11

Mis on vanemates sellist, mis muudab neid nii suurteks moraalilugejateks? Me elasime väikeses kogukonnas ja mu ema − Jumal õnnistagu teda – pidas alati moraaliloenguid ning võttis õppetunde meie ümber olevate täiskasvanute, teismeliste ja laste elust. „Näed nüüd, mis juhtus, kui ta seda tegi? Sa ei taha ju kunagi nii teha?” Ja mõistagi raputasime meie, lapsed, kuulekalt pead, sobiva jõulisuse ja silmanähtava veendumusega.

Paulus kui vaimulik lapsevanem teeb sama asja selgeks. Valitute 40 aasta pikkune rännak kuumas liivas on üks pidev moraalinäidend, millest meie, ülejäänud, peame hoolikalt õppetunde omandama. Kõik need lood Iisraeli lastest Moosese raamatutes „on kirjutatud hoiatuseks meile”.

Kas panid tähele? Kõik need jutustused pandi kirja vaimulikeks ja moraalseteks õppetundideks põlvkonnale, „kelle ajal jõuab kätte ajastu lõpp”, s.t lõpuajal elavale põlvkonnale või nagu üks ingliskeelne piiblitõlge (New Living Translation) seda tõlgendab: „Need pandi kirja hoiatuseks meile, kes elame ajal, mil see ajastu läheneb lõpule.”

Taylor Bunchil oli õigus. Need kroonikad liikumisest, mille Jumal algatas maisesse Kaananisse minemiseks, on aabitsaks vaimulikule liikumisele, mille Jumal algatas taevasesse Kaananisse minemiseks. Paulus manitseb meid, et kõik see, mis juhtus vana Iisraeliga, on lõpuajal elava põlvkonna jaoks kõige tähtsam asitõend. Lõppude lõpuks on Jumal, kellel olid oma valitud alguses, sama Jumal, kellel on oma valitud lõpus. Muidugi mõista püüab Ta õpetada meile, „kelle ajal jõuab kätte ajastu lõpp”, samu asju, mida Ta püüdis õpetada neile.

Kas me ei peaks ka oma lapsi õpetama? „Me peaksime tutvustama oma lastele oma usu alussambaid, põhjusi, miks me oleme kutsutud, nagu Iisraeli lapsed, olema äravalitud rahvas, püha rahvas, eraldatud ja eristatavad kõigist teistest rahvastest maa peal.” („Testimonies for the Church”, 5. kd, lk 330) Täpselt see oli Pauluse mõte – me peame palvemeelselt õppima vana ajaloo õppetunde, et mitte unustada kõrget kutsumust, mis Jumalal on alati valitute jaoks olnud.

Jaga Facebookis