Kaotusest saab võit

Ketsemani aed. Pisarad. Saatan lootmas, et Jeesus oma ülesandest loobuks. Lihtsalt loobuks ja jätaks kõik sinnapaika. Lööks käega. Tõuseks, pühiks tolmu õlgadelt ning kõnniks Kuningana, tõelise kuningana, välja sellest aiast, kuhu Ta nüüd pelgupaika ja jõudu otsima oli läinud. Võitlus mõtetega loobumisest. Hetk otsustamiseks. Lõplikuks otsustamiseks, näilise kaotuse ja tegeliku võidu alguseks. Hetk Isaga osaduses olemiseks, Tema tahtele end täielikult alistamiseks. Sada protsenti.

Jeesus kannatas lõputult. Ja tõi enesega lõppematu võidu. Ta jõi karika, kuigi oleks pigem tahtnud taas istuda Kaana pulmas ja juua veini, või juua vett, mida naine kaevult ammutama oli tulnud, või juua... lihtsalt juua, ahmides tavalist vett, mis oli olemas igaühe jaoks. Temale oli aga mõeldud karikas. Eriline karikas, millest ei saanud juua ükski teine elav hing.

Kannatav ja alandatud, pekstud ja põrmu pilgatud kuningas... See ei lähe kokku mõistega valitsejast. Mõttega võidust ja võidmisest. Ei lähe ju! Kas sina usuksid pekstud presidenti? Kas sa usuksid põrmu pilgatud peaministrit? Kas järgiksid erakonda, kes on teistest niivõrd erinev ning lubab sulle vaid kannatusi argipäevas, väiksemat pensioni, olematut lastetoetust, kuid suurenenud makse ja rahatrahve? Sulle lubataks suurt palka, kuid mitte siin ja kohe, vaid kuskil kauges tulevikus. Millal täpselt, seda ei tea! Kas sa valiksid seltskonna, kes on teiste poolt halvustatud ning kellega liitumiseks pead Juhile täielikult alluma? Võib-olla jätma kõik selle, mis sulle siiani oluline on olnud. Ümber hindama oma elu tähtsamad valdkonnad, tegema kokkuvõtte kõigest möödunust ja alustama uuesti. Selle nimel, et jätta oma ambitsioonid teisele kohale ja järgida sajaprotsendiliselt Teda. Sajaprotsendiliselt! On see üldse võimalik? Mida see üldse tähendab? Viiskümmend, kuuskümmend, üheksakümmendki... aga sada? Kahtlen. Sada tundub liiga lõpliku, liiga piiritletu ning ka piiravana. Aga mu oma elu? Kuhu see jääb? Kas see jääbki nii, et Sinu elust, Jumal, saab minu elu, ja minu elust Sinu oma, et me olemegi üks? Sina ja mina koos. Ja et mul on eriline osadus kõigiga, kes Sinuga samasuguse lepingu on teinud? Vahetuskaup. Annan oma nõrkuse Sulle ja Sa annad mulle osa oma jõust. Annan Sulle osa oma rumalusest ja sa jagad minuga oma tarkust. Annan Sulle kõik oma puudused ja Sa annad mulle aimu täiuslikkusest ning aitad sammhaaval selle poole pürgida.

Sa oled võitja juba täna. Mitte alles siis, kui kohtad Jeesust ülestõusmisel, vaid täna. Karikas tuleb juua täna, mitte aasta või kümne pärast. Nüüd ja siin. Selleks, et ka võit saabuks juba praegu ja siin! Mitte aasta või kümne pärast. Sel hetkel, kui oled valmis jooma karikast, oled valmis võitudeks. Ja võiduks. Mitte enne.

Janne Kütimaa