Juudid armastasid rääkida „isa Aabrahamist”. Jeesus rääkis sellest tähendamissõnas rikkast mehest ja Laatsarusest, kus rikas mees anus „isa Aabrahami”, et ta saadaks Laatsaruse oma sõrmega tema keelt jahutama. Sellest tähendamissõnast on täiesti ilmne, et juudid kujutasid isa Aabrahami kui taeva väravavahti (Lk 16:19–31).
Ristija Johannes kasutas ka juutide arusaama, kui ta õpetas neid mitte ütlema: „Meil on isaks Aabraham” (Lk 3:8) „Isa Aabraham!” Kui ilusasti see kõlab. See andis juutidele kindlustunde. Siiski, kui imelikult võis kõlada Pauluse väide, et Aabraham oli tõesti ümberlõikamatute isa, sest Jumal oli ta õigeks mõistnud siis, kui ta oli alles ümberlõikamata. Paulus ütleb tegelikult, et Jumala tõelised lapsed ei ole Aabrahami otsesed järglased ega need, kes tema eeskujul ümber lõigatud said, vaid need, kes võtsid vastu Jumala kingituse usus nagu Aabrahamgi. Apostel ei väsi seda kordamast. „Need, kes on usust, on Aabrahami lapsed,” loeme Gl 3:7.
Paulus jätkab selles lõigus öeldes, et läbi usus õigeksmõistmise täitis Jumal oma tõotuse õnnistada rahvaid läbi patriarhi. Uuesti, 29. salmis märgib Paulus: „Kui te olete aga Kristuse päralt, siis te olete järelikult Aabrahami sugu ja pärijad tõotuse järgi.” Aabrahami juhtum ei ole ainus, kus Piibel ei kasuta sõna „isa” sõna-sõnalises tähenduses. Nii sai Jaabal kõikide karjakasvatajate isaks ja Juubalist sai kõikide muusikute isa (1Ms 4:20, 21). Mõlemal juhul peab Piibel silmas nende inimeste omadusi, aga mitte isapoolset põlvnemist.
Paulus ütleb, et vaimulikus valdkonnas on samamoodi. Need, kes elavad usus Kristusesse, järgivad Aabrahami ja on seega tema vaimulikud lapsed. Seega on Aabraham ka kõikide uskuvate paganate isa. Nad kuuluvad Jumala perekonda. Mis puutub päästmisse, siis esitleb Paulus radikaalset arusaama, et juudid ja paganad on Jumala ees võrdsed. Kristust vastu võttes saavad nad mõlemad Aabrahami lasteks.
In English