On tõsi, et ükski inimene pole saar suures meres. Me oleme pidevas kokkupuutes teiste inimestega ja mõjutame nende elus ja otsuseid. Kuid mitte seda ei pea Paulus tänases salmis silmas. Ta peab silmas seda, et kõik meie teod peavad olema seotud Jumalaga. Siin ta laiendab Roomlastele 14:5 ja 6 olnud arutelu selle kohta, et kui inimesed midagi söövad või ei söö, või peavad mingit päeva pühaks või ei pea, siis teevad nad seda Issandale. See on tõsi, sest nende veendumused ja arusaamad on rajatud Jumala tahtele ja nad tänavad Jumalat oma tegude eest. Paulus püüab tänases salmis öelda, et me ei ole kunagi Jumalast eraldatud. Küsimus ei ole mitte ainult toidus või tseremoniaalsetes hingamispäevades, vaid kõik, mida kristlane teeb, on tehtud Issanda heaks. A. Graham Maxwell kirjutab: „Kogu kristlase elu eesmärk on elada mitte iseendale, mitte enda himude ja soovide järgi, vaid elada Issandale, Tema auks ja Tema tahte järgi.... Kogu tema elu, kuni viimase hingetõmbeni, kuulub Issandale.”
Ja pärast maist elu tuleb igal kristlasel mingil hetkel tulevikus „anda aru iseenesest Jumalale” (Rm 14:12). Ühel päeval seatakse meid kõiki Jumala kohtujärje ette (vt salm 10). Asjaolu, et me kristlastena teeme kõike koos Issandaga või Issanda jaoks, on väga olulise tähtsusega. See hõlmab kõike. Nagu Paulus kirjutas korintlastele: „Kas te nüüd sööte või joote või teete midagi muud – tehke seda Jumala austamiseks!” (1Kr 10:31)
Kokkuvõttes juhib kristlase suhe Jumalaga kõiki tema tegusid. Kristlane elab Jumala jaoks. Kristlaseks olemises ei ole puhkepäevi. Kristlaseks olemisest puhkamine ongi see, mida nimetatakse silmakirjalikkuseks. Kas sa tahad täna ühineda minuga ja end uuesti Jumalale pühendada? Mina tahan elada Tema jaoks kõiges, mida ma teen või ütlen või mõtlen. Ma tahan, et mu elu oleks kastetud Tema kuningriigi põhimõtetesse. Ma tahan elada muudetud elu, millest kirjutab Paulus. Ja ma tahan elada armastuse elu, mis on kristliku eetika peamine sisu (Rm 13:8–10).
In English