Aeg ja saatus
Avaldatud 4.12.2003, rubriik Päeva sõna
Taas nägin ma päikese all, et jooks ei olene kärmeist ega sõda sangareist; samuti ei olene leib tarkadest, rikkus mõistlikest ega menu osavaist, vaid aeg ja saatus tabab neid kõiki! Kg 9,11
Kui sa loed seda, tunned ehk, et meel muutu küüniliseks? See näib ütlevat: “Kuula, see pole väärt proovimist. Sul pole ju omaenda saatusegi üle kontrolli. Sinu jõud saab lõplikult otsa, kohtudes inimese kahe suurima vaenlasega: aja kiire kadumise või saatuse tempudega.”
Siiski, mis esmalt võis küüniline tunduda, näib pärast mõtlemist kui lihtsalt fakt. Äkitselt juhtuv võib meilt röövida edu või isegi elu enese. Ja kui me pääseme ootamatu eest, kannab aeg igal juhul me eest hoolt. Kui mitte küünilisust, kas on siis see tark mees meile sisendamas õlakehituse fatalismi? “Kokkuvõtlikult, minu eest kantakse hoolt; aeg või saatus lõpetavad selle minu jaoks – mis on siis elu mõte?”
Isegi see ei taba tolle iidse filosoofi meeleolu. Ta usub Jumalasse. ta käsib noortel ja vanadel karta Jumalat ja pidada Tema käske. See, mida ta meile sisendab, on see, et me peame elama lõpptulemus silme ees.
Olla kiire või tugev, ei peaks olema eesmärgid, millega rahulduda meis enestes.
Kui ma olin teismeline, tõstis mu sõber Harold minus huvi lihaste treenimise vastu. Kuidas ma higistasin kõigi nende tõstete ja raskuste juures! Miski ei köitnud mind enam kui lühiajaline eesmärk saavutada silmapaistev biitseps. Seda ei juhtunud – igaüks, kes mind teab, võib seda tunnistada. Minu õppekavast tuli välja üks äärmuslik kasulikkuse test.
“Vaata taamale,” ütleb Saalomon. “Mida kõik need püüded tähendavad? Sa ei saa põgeneda oma inimlikkuse eest. Kes mäletab sind saja aasta pärast?”
Vastavalt Piiblile tuleb kõik, mis säilib, Jumalalt. Meie olukord Kristuse kohtumõistmise istme ees tähendab meile igavest nime. See annab olevikule selle tõelise tähenduse. Mida iganes me teeme oma eludega, ühe asja peame tegema õigesti – meie suhte Jumalaga. Kui see on korras, siis on võitlus võidetud, sõda on läbi.
Tänane Jumalale elatud hetk, paneb armastuse meie sidemeisse ligimestega. See lisab väärtust igale tunnile. Üks asi peab vastu ajale ja arvab mängust välja saatuse: see on läbi Jeesuse saadud elu kingitus. Läbi selle kingi ebaõnnestuvad saatuse juhtumid ja aeg ise on Jumala valitseda.
“Jumal andis inimesele kingiks aja, et seda võidaks kasutada Tema auks. Kui seda aga kasutatakse isekaiks rõõmudeks, siis sedasi veedetud tunnid on igaveseks kadunud.”