Teine asi, mida Paulus tahab, et evangeeliumi kohta teaksime, on see, et see ei olnud jüngrite leiutis. Vastupidi, kogu Vana Testament viitab Kristusele ja Tema tööle. Esimene vihje on 1. Moosese 3:15, kus Jumal tõotas, et naise seeme hävitab lõpuks kurjuse. Viimane on Malaki 4:5, mis lubab Eelijat, Messija eelkäijat.
Lühidalt: „evangeelium … mida Jumal on muiste oma prohvetite kaudu pühades kirjades tõotanud” on võtmeks mõista kogu Vana Testamenti. Vana Testament viitab Kristusele, samas kui Uus seletab ja avardab Jumala hea uudise sõnumit Jeesuses.
See polnud juhus, et kui Ristija Johannes nägi esmakordselt Jeesust, hüüatas ta: „Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu” (Jh 1:29) või kui Paulus viitas Jeesusele kui meie aitajale (1Kr 5:7). Vana Testamendi keskseks sümboliks on ohvrisüsteem, mis osutas Kristuse asendusohvrile, kes pidi suri maailma pattude eest.
See Jeesus suri iga inimolevuse eest – Ta suri meie surma eest, et meie saaksime Tema elu – see on Pauluse evangeeliumist aru saamise aluseks.
Fakt, et Vana Testament tõotas evangeeliumi, annab ühe põhiteema Uue Testamendi jutlusteks. Näeme seda Peetruse nelipühajutluses Apostlite tegude 2. peatükis, Pauluse kõnes Apostlite tegude 13. peatükis ja Filippuse dialoogis Etioopia kojaülemaga seoses Jesaja 53. peatükiga ning Tallega, kes viiakse tappa (Ap 8:32, 33).
Jeesus ise aitas oma järelkäijatel mõista, et Vana Testament osutab Tema tööle. Kirjeldades Jeesuse kõnelust nende kahega, keda Ta kohtas Emmause teel, ütleb Piibel meile, et „hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib” (Luuka 24:27).
Me täname Sind, Isa, mitte ainult selle eest, et saatsid Jeesuse, vaid et kinnitasid meie usku Vana Testamendi ajaloo koridorides kõndides. Täname Sind teadmise eest, et evangeelium pole tagantjärele tekkinud mõte, vaid Sinu ettenägelikkus algusest peale.
In English