Ahastuseaeg

Kogu Pühakiri jagab inimesed kahte gruppi: need, keda Jumal päästab, ja need, keda Ta päästa ei saa, kuigi tahaks. Alates esimesest vendade paarist on jaotuspõhimõte olnud üks ja seesama, selle alus on alati Jumala ohver, mitte inimese enda saavutused. Iisaki poegadega oli ka nii. Jabboki koolmel toimunule eelnes ustava Jaakobi elus palju erinevaid olukordi. Lõplik võit, lõplik pääsemine, lõplik leping sai sündida ainult seetõttu, et vendadest ustav oli avanud oma südame taeva ja maa Loojale ja tunnistanud Temale siiras ja ehk osaliselt ainult vaikses palves oma süüteod. Kaasa arvatud süüteo oma venna suhtes ja ka isalt Iisakult õnnistuse väljapetmise.

Eesav polnud uskmatu ja talle olid kuulunud kõik eesõigused. Seepärast hindas Iisak Eesavit enam kui nooremat poega. Seevastu ema südames oli tõde, kuid temagi ei suutnud tõehetke ära oodata, vaid hakkas ise tegutsema, mille tulemusena ta oma poega enam ei näinudki.

Rännates ema kodukanti naist võtma, kohtus põgenik Jaakob öises nägemuses oma Jumalaga. Siit sai alguse lõplik pöördumine, mis kulmineerus tagasi tulles, tegelikult jälle põgenedes. Jaakobi kannul oli kasuahne Laaban, ees aga vend. Mõlemad olid temast tugevamad.

Ustavaile tungivad ikka kallale temast tugevamad. Kuid nad ei ole iial tugevamad ustavate kaljust, kelle toetuspunkt neid kaitseb. Nad on kõik oma süü üles tunnistanud ja kahetsenud, nad on oma rüü Talle veres pesnud. Nemad on veatumad. Ja nende kallis ja hell Jumal päästab nad ahastusest. Sellises olukorras pole olemas mitte mingisugust inimlikku abi. Selline aeg jõuab kord kätte ka Jumala rahvale tervikuna, Tema ülejäänute kogudusele. Kristuse usu vastandjõud, kes küll kasutavad Kristuse nime, ent salgavad Tema väge, hakkavad ustavaid üle maa taga ajama. Neid on kordades rohkem ja nad on fanaatiliselt religioossed. Nad vihkavad noomijat väravas ja et end rahustada, on neil eesmärk ustavad hävitada. Ent nagu Jaakobit kaitses Jumal ise, nii kaitseb Ta tol viimsel ajal ka oma ülejäänuid.

Armas Jumal, aita meil jääda ustavaks ja tunnistada oma süüteod Sinu ees, et võiksime kogeda Sinu kaitset ja päästet nagu Jaakob. Anna meile jõudu seista kindlalt Sinu kaljul, isegi kui meid ümbritsevad tugevamad vastased.

Jaanus Riimets