Ära kaota lootust

1968. aasta 4. aprillil langes Memphises ühe motelli rõdul atentaadi ohvriks Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste võitlejate tunnustatud liider, 39-aastane Martin Luther King. Viis päeva pärast seda vapustust oli baptistikoguduse pastorit tema viimsele teekonnale saatma tulnud 150 000 inimest. Nii ei olnud USA matnud veel ühtegi neegrit!

Martin Luther King õppis isa eeskujul Bostoni ülikoolis vaimulikuks. Kaheteistkümne aasta jooksul oli King 12 korda trellide taga ning pidi üle elama korduvaid mõrvakatseid.

Pisut aega enne oma surma pidas ta meeldejääva jutluse Memphises, kuhu ta oli tulnud prügivedajate marsile. Ta kinnitas rahvale, et nad lähevad tõotatud maale võib-olla ilma temata. Ohule ja surmale otse näkku vaadates kuulutas ta: „Olen seisnud mäe tipus. Olen vaadanud ettepoole ja näinud tõotatud maad. Mu silmad on võinud näha Issandat Tema tulevases aus.”

Jeesus rääkis ühest mehest, kellele oli tungitud kallale teel Jeruusalemmast Jeerikosse. Vargad jätsid mehe kõrvetava päikese kätte surema. Samaarlase teguviis osutas Jeesuse käitumisele patust räsitud maailmas.

Usklikuna matkis King Jeesust, et omakasupüüdmatult aidata ebaõiglaselt koheldud ning madalalt hinnatud prügivedajaid Memphises. Ta teadis oma kogemusest, mida tähendab vägivald, peksmine, vahistamine ja koguni pussitamine.

Lask, mis Kingi maha niitis, purustas kildudeks kodanikuõiguste võitlejate unistused ja pildus tuulde nende lootused. Kuigi see liikumine ei surnud koos juhiga, ei toibunud paljud vapustusest kunagi.

Samasuguses šokis võisid olla ka Jeesuse jüngrid, kui nad nägid oma juhti ristil ning kuulsid kõuekärgatuse sarnast hüüdu: „See on lõpetatud!”

Koos Jeesusega olid nad seisnud mägede tippudel: õndsakskiitmise mäel, muutmisemäel, Õlimäel, ja siis äkki: see on lõpetatud.

Sel hetkel rõkatasid kõik maailmad ja taevas rõõmuhüüdeks. Suur võitlus, mis oli kestnud nii kaua, oli saanud oma lahenduse. Kristus on võitja! Tema surm vastas küsimusele, kas Isa ja Poja armastus inimese vastu oli enesesalgamiseks valmis. Just sel hetkel jõustus lunastusplaan, täideti päästmise tõotus, mis anti meie esivanemaile Eedenis, rajatu armuriik, mis on senini Jumala tõotustes.

„Jüngrid vaatasid Jeesuse surma kui sündmust, mis hävitas lõplikult nende lootused – tegelikult kinnitas just see lootuse igaveseks. Kristuse ristisurm, mis valmistas jüngritele karmi pettumuse, oli parim tõend sellest, et nende usk oli olnud õige. Neile leina ja meeleheidet toonud päev avas lootuseukse igale Aadama lapsele.” („Suur võitlus”, lk 348).

Ka sina võid seista mäe tipus, vaadata ettepoole ning näha tõotatud maad. Ära kaota lootust, sest Jeesus kinnitas sulle pääste igaveseks.

Viktor Noginovski