Jeesus on Päästja! Ükski kristlane ei eita seda. Ilma Kristuse kui Päästjata ei saakski kristlus püsida. Kuid kas Jeesus on ka Issand? See on oluline küsimus. Jeesus Päästjana tähendab, et Ta on päästnud meid meie pattudest. Ta on meile andestanud ja on meid õigeks mõistnud. Kuid Jeesus Issandana tähendab, et Tema on meie Peremees ja meie oleme Tema orjad. Paljud kristlased unustavad, et Päästja Jeesus ja Issand Jeesus peavad olema koos. Paulus tõi selle mõtte esile juba Kirja roomlastele esimeses salmis, kus ta nimetas ennast Jeesuse Kristuse orjaks. Kuuendas peatükis rääkis ta sama võrdluse alusel igast kristlasest kui orjast. „Eks te tea,” kirjutab ta, „et kelle kuulekusse teie end loovutate orjaks, kelle sõna te kuulate, selle orjad te olete – olgu patu orjad surmaks või kuulekuse orjad õiguseks! Aga tänu Jumalale, et te olite küll patu orjad, aga nüüd olete saanud südamest kuulekaks sellele õpetusele, millesse teid on juhatatud, ja patust vabastatuna olete saanud õiguse teenriteks” (Rm 6:16–18).
Kristus on nii Päästja kui Issand. Kristlased mitte ainult ei järgi Kristuse tahet ega täida Tema soove, vaid (see on Pauluse peateema Roomlastele 14:5–8) nad saavad Kristuselt suunamisi ja korraldusi. Kristus toob Püha Vaimu kaudu kristlastele veendumuse mingi asja kohta (Rm 14:5). Ja kui kristlased neid veendumusi ellu viivad, siis teevad nad seda Issandale ja tänavad Teda selle eest (s. 6 ja 7). Roomlastele 14. peatükis tunneb Paulus muret nende kristlaste pärast, kes tahavad oma õdede-vendade jaoks Issandaks olla, kes tahavad olla teiste koguduseliikmete mõistus ja südametunnistus. Ellen White’il oli sama mure. Ta kirjutab: „Inimesele peab jääma südametunnistuse vabadus. Keegi ei tohi käsutada teise mõtteid, määrata saatust või sundida südametunnistuse vastaselt tegutsema. Jumal jätab igale inimlapsele vabaduse mõelda ja tegutseda oma veendumuste kohaselt. „Nõnda tuleb meil igaühel anda aru iseenesest Jumalale.” Kellelgi ei ole õigust anda oma isiksust teise kontrolli alla. Kõigis põhimõttelistes küsimustes olgu „igaüks … enese mõttes kindel omas veendumuses” (Rm 14:12, 5)” (Ajastuste igatsus, lk 368).
In English