Piibelliku elu elamine võib olla märkimisväärselt pingeline. Jumal oli käskinud Jeremijal viia oma mässulisele rahvale viimane hoiatus ning pärast jalapakkudes veedetud ööd, oli tal kiusatus oma missioonist loobuda. Raskused, tagasilükkamine ja pilkamine tekitasid tunde, nagu oleks tema töö nurjunud.
„Nüüd aitab,“ mõtles ta endamisi. „Olen kõnelemisega lõpetanud. Milleks endale sellist tüli tekitada? Need inimesed ei kuula niikuinii!“
Kuid Jeremija leidis, et ta ei suuda vaikida: „Tema sõna oli mu südames nagu põletav tuli, suletud mu luudesse. Ma nägin vaeva, et seda tagasi hoida, aga ma ei suutnud.“
Samamoodi on piibellikult elamisega. Kui usklik süveneb iga päev Jumala Sõnasse, saab Pühakirja põhimõtete järgi elamine loomulikuks. Isegi kui maailm pilkab inimesi, kes otsustavad põhimõttelist elu elada (ja iga mööduva aastaga aina enam), ja mõnikord tundub olevat mugavam maailmaga kompromissile minna, leiab Piibliga küllastunud süda, et on raske lõpetada õige asja tegemist.
See on üsna sarnane treenimisprogrammiga. Kui alustad treenimisega, siis tundub kergem loobuda, kui varakult tõusta, jooksutossud jalga panna ja välja minna. Aga pärast kolme nädalat järjekindlat harjutamist hakkad tundma end närvilisena, kui sa seda ei tee, sest sellest on saanud sinu oluline osa. Jäta üks päev trenni vahele ja su keha märkab seda.
Alguses nõuab Pühakirja põhimõtete järgi elamine teadlikku pingutust. Sa pead kaaluma hoolikalt iga moraalset otsust, mille elu sulle ette viskab, ning uurima Piiblist jumalikku tarkust. Kuid aja jooksul, mil sa süvened taevasesse õhustikku igapäevases ühenduses Jumalaga, saab õige asja tegemine sinu olemuse eluliseks osaks, nii et õige tee valimine toimub peaaegu automaatselt. Isegi neil päevadel, mil õige asi näib raske või keeruline ning su esimene reaktsioon on kohusest mööda hiilida, sunnib tuli su luudes sind vastupandamatult käima kitsal teel koos Kristusega.
In English