See salm on Pauluse kuuepunktilise evangeeliumi, mille jaoks Jumal oli ta eraldanud, analüüsi keskel. Tema esimene punkt on, et evangeelium on Jumalalt, teine, et Vana Testament viitab sellele, ning kolmas (tänane sõnum), et evangeeliumi keskmeks on Jeesus.
Aga kes see Jeesus on? Paulus vastab sellele küsimusele Roomlastele 1:3–5. Esimene osa tema vastusest on see, et Jeesus on Taaveti Poeg, arvestades lihast sündi või inimloomust.
Nüüd võid arvata, et see on kummaline moodus rääkida Jeesusest. Üleüldse, kas meil kõigil pole mitte inimloomus? Jah, aga mitte selline, nagu oli Jeesusel.
Tänases salmis ütleb Paulus meile Jeesuse kohta kahte asja – üks on otsekohene ja teine rohkem peidetud viisil. Peidetud mõte on sõnades „liha poolest”. Paulus tuletab meile meelde fakti, et Jeesus ei olnud ainult inimolevus, Taaveti Poeg, vaid samas ka Jumala Poeg. Üks suuremaid Matteuse evangeeliumi õpetusi on, et Jeesus oli Maarja, kuid mitte Joosepi Poeg – see tähendab, Ta oli Maarja ja Püha Vaimu Poeg (Mt 1:18). Seega ei olnud Jeesus täpselt samasugune nagu teised inimolevused. Ta oli mõlemad, inimene ja Jumal, või nagu Matteus väljendab: Jumal on meiega (s. 23). Selle tulemusena oli kehastunud Jeesus võimelina päästma oma rahva pattudest (s. 21).
Ülistage Jumalat! Jeesus ei ole mitte ainult Taaveti Poeg, vaid ka Jumala Poeg. Sellisena on Ta Jumala pääste vahendajaks. See on tõeliselt hea uudis – tõeline evangeelium.
Kuid ka Jeesuse Taaveti pojaks olemine on tähtis. „Taaveti Poeg” oli kõikjal tunnustatud messiaanlik tiitel alates 2. Saamueli 7:12, 13, kus Jumal lubas kindlustada Taaveti trooni igaveseks.
Jeremija viitab sellele, prohveteerides:
„Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand,
mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu;
tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti,
tema teeb maal õigust ja õiglust.
ja see on nimi, millega teda hüütakse:
„Issand, meie õigus!”” (Jr 23:5, 6)
Paulus rajas Kirja roomlastele tõsiasjale, et Jeesus on tõesti „meie õigus”, meie Lootus ja meie Päästja.
In English