Kas sa võtsid vastu Püha Vaimu, kui sa said usklikuks? II

Avaldatud 6.2.2011, rubriik Päeva sõna

„Aga Barnabas võttis Sauluse oma hoolde ja viis ta apostlite juurde ning jutustas neile, kuidas Saulus teel oli näinud Issandat ning temaga kõnelnud ja kuidas ta oli Damaskuses avalikult Jeesuse nimel kuulutanud” (Ap 9:27).

Püha Vaim tegutseb täna raugematult, niisamuti nagu 1. sajandil, ristides neid, kes võtavad vastu Jeesuse oma Issandaks. Sest igast pöördunust saab Jeesuse kava kohaselt teenija teiste usklike ja Jumala riigi hüvanguks. See tähendab, et usklike koguduses on meil vastastikune sõltuvus – mina vajan sinu andi töötamas minu jaoks, et ma saavutaksin oma täispotentsiaali teenimises ja küpsuses, ning sina vajad minu andi töötamas sinu jaoks sinu täispotentsiaali saavutamiseks. Ei loe, kui silmapaistev või -paistmatu iga üksik roll ka ei oleks, iga ülesanne on elulise tähtsusega. Ülesehitamine on piibellik mudel andide kasutamisest, mis on täielik vastand tavalisele andide kasutamisele, mis otsib enese mõjuvõimu kasvu. Piibellik ülesehitamine on aktiivne, teise inimese teadlik aitamine tema kasvus. Isik, keda üles ehitatakse, saavutab rohkem väge teise julgustava tegevuse tulemusel.

Kui sa loed Apostlite tegude raamatut, ei saa sa mööda Barnabasest. Kõige silmapaistvam tegelane neil päevil on küll Paulus, kuid Paulus ei oleks see, kes ta oli, kui poleks olnud Barnabast! Barnabase teenistus on tihti „lavatagune”, kuid väga olulise mõjuga.

Barnabasel on nimelt julgustamise and. And, mis tihti võib jääda väga märkamatuks. Tegelikult on ta nimi hoopis Joosep, aga koguduses hüütakse teda Barnabaseks, mis tähendab „julgustuse poeg”. Ma ei tea, kas Barnabase puhul on tegemist siis nii silmatorkava anniga või selle eriliselt pühendunud rakendamisega, kuid niisama lihtsalt selline hüüdnimi ei teki ega külge jää – paljud Barnabase pärisnime ju ei teagi!

Esimest korda kuuleme Barnabase julgustamise anni ilmnemisest siis, kui Saulus (hilisem Paulus) pöördub esimest korda tagasi Jeruusalemma pärast seda, kui ta on pöördunud. Keegi ei taha uskuda, et see pöördumise asi on tõsi (Ap 9:26), sest Jeruusalemmas on Saulus tuntud kui kristlaste kibe tagakiusaja (vaatamata sellele, et Saulus on juba 3 aastat Damaskuses ära olnud, Gl 1:8). Kuid Barnabas usub ja usaldab Saulust ning võtab ta oma hoole alla (s 27). Ta kasutab oma autoriteeti ning veenab teisi Saulust vastu võtma. Mõtle sellele, et Saulusele kui suhteliselt värskele usklikule võib juhtivate vendade usaldamatus olla väga heidutav. Just siis vajab ta kedagi, kes ta vastu võtab, usaldab ja julgustab. Saulus lahkub peagi tagakiusamise tõttu Jeruusalemmast ning suundub oma sünnikoju Tarsosesse. Sinna ta mõneks ajaks jääbki (arvatavalt u 5–6 aastaks).

Mõne aasta pärast saadetakse Barnabas Jeruusalemmast Antiookiasse sealseid usklike üle vaatama (Ap 11:22). Mida teeb Barnabas Antiookiasse jõudes? Raske arvata… Barnabas saab rõõmsaks ning julgustab kõiki (s 23). Seda teeb ta sellepärast, ütleb Luukas, et „ta oli hea mees, täis Püha Vaimu ja usku” (s 24). Tema julgustava töö tulemusel lisatakse paljusid Issanda omade hulka (s 24). Barnabas ei ole unustanud ka Saulust ning ta läheb teda isiklikult Tarsosest otsima. Ta kutsub Sauluse Antiookiasse tööle, kus nad töötavad koos ühe aasta (s 25–26). Ilmselt on Barnabas Saulusele juhendajaks ja õpetajaks.

Ivo Käsk
Jaga Facebookis