Püha Vaim – ustav teejuht

Kristus teadis, et see kuulutus [Lohutaja tulekust] oli imeline tõde. Tema maapealse teenimise aeg lähenes lõpule ning Ta nägi risti, mõistes täielikult seda süükoormat, mis pidi pandama Tema kui pattude kandja peale. Ometi oli Tema suurim mure oma jüngrite pärast. Ta püüdis neid lohutada ja ütles neile: „Ma ütlen teile tõtt: teile on parem, et ma lahkun, sest kui ma ei lahkuks, ei tuleks Lohutaja teie juurde, aga kui ma ära lähen, siis ma saadan tema teie juurde“ (Jh 16:7).

Sajandeid kuhjunud kurjuse vastu saab astuda ainult võimsa Püha Vaimuga, jumaluse kolmanda isikuga, kes tuleb jumaliku väe täiuses, mitte vähendatud võimsuses. Vaja oli teist vaimu, sest kurjuse olemus tegutses igal viisil ja inimese alistumine sellele saatanlikule vangistusele oli hämmastav.

Nagu Kristuse päevil, nii valitseb Saatan ka tänapäeval paljude mõistust. Oh et inimesed märkaksid seda kohutavat, koledat tööd ja paneksid sellele vastu. Isekus on moonutanud põhimõt-teid, isekus on ajanud meeled segadusse ja varjutanud otsustus-võimet. Kummaline küll, et hoolimata kogu valgusest, mis särab Jumala õnnistatud Sõnast, hoitakse kinni niisugustest imelikest ideedest, pöördutakse kõrvale vaimust ja tõest. ...

Patud, millele on ajast aega osutatud ja mida Jumal ei pea val-guse iseloomule sobivaks, viibivad paljude ukse taga. Kui inimesed ainult loobuksid Pühale Vaimule vastupanemise vaimsusest, asuks nende südame kallal tööle Jumala Vaim, kes on juba kaua nende religioosset kogemust mõjustanud. See veenaks neid patus. Mis-sugune töö! Kuid Püha Vaimu on kurvastatud ja valgus tagasi lükatud. ...

Jumal ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõigil võiks olla igave-ne elu. Kui ma võiksin ometi kindel olla, et ...mu kaaskristlased tunnevad, mida tähendavad puhtad põhimõtted neile ja kõigile, kellega nad suhtlevad, siis mu süda hüppaks rõõmust. ...

Iga hing, kes võtab Jeesuse oma isiklikuks Päästjaks, ihkab Ju-mala teenimise eesõigust ning haarab innukalt kinni võimalusest näidata üles tänulikkust oma võimete pühendamisega Jumala teenimiseks. – Kiri nr 8, 6. veebruar 1896, minu kaaskristlastele Ameerikas.