Kuidas me Jumalaga kõik asjad sirgeks saame? Kuidas pääseme patu hukkamõistu alt ning saavutame iseloomu täiuslikkuse? Need on väljakutsed, millega inimesed ikka ja jälle silmitsi seisavad. Pauluse kuulajaskond, rahvas, kes usaldas käsku ja käsupidamist Jumala ees õigeks saamise moodusena, oli samuti vastamisi sama probleemiga.
Headest tegudest õigeks saamine ei olnud ainult 1. sajandi juutide probleem, see mattis peagi enda alla terve kristluse. Varajases koguduses oli palju askeete, kellest üks oli Simeon Stylites (u 390–459). Patust pääsemise lootuses lasi ta ennast pea alaspidi liiva sisse matta. Peale seda mõtles ta välja veel parema mooduse: ta istus umbes 18 meetri kõrguse samba otsa, kus ta arvas ennast olevat päästetud kõigi kiusatuste eest. Ta jäi sinna posti otsa 36 aastaks, kuni oma surmani.
Selliseid „vaimulikke atleete” võime kohata isegi nüüd. Näiteks jesuiit William Doyle tekitas endale palju ebamugavusi: ta kandis naha vastas karvadest valmistatud särki, nuhtles ennast nõgestega ning kastis end keskööl jääkülma vette ning lamas külmadel kabelikividel. Loomulikult võitles ta tohutu söögiisuga, mis on sajandeid inimestele peavalu valmistanud. Doyle’i märkmikus on kirjas paljud korrad, mil tal on olnud kiusatus süüa suhkrut, kooke, mett, moosi ja teisi maitsvaid toite. „Tõrjunud tohutu isu koogi järele, sain üle soovist süüa moosi, suhkrut, mett. Suur soov süüa kooki jne.” „Jumal on tugevalt soovitanud mul lõplikult loobuda võist.”
Ma võin samastada ennast selle mehe Stylites’iga ja ka juutidega, kes lugesid Pauluse kirja. Ma mäletan siiani, et kui ma 19aastaselt usklikuks sain, lubasin ma Jumalale, et minust saab esimene täiuslik kristlane peale Jeesuse. Mis te arvate, kuidas ma üritasin seda tõotust täita? Läbi heade tegude loomulikult.
Paulus ütleb, et see ei toimi, kuna lõpeb masendusega. Inimesed võivad ennast kiusatustest eemaldada, kuid nad on ikka patused. Ainult Jumalal on sobiv lahendus patule ja selleks on lunastus.
In English