Me oleme jõudnud oma teekonnal koos Jeesusega õndsakskiitmise mäel esimese suurema pöördepunktini. Matteuse 5:3–12 kirjapandud õndsakskiitmistes toob Jeesus esile kristlase iseloomu peamised elemendid. Salmides 13–16 sisalduvates soola ja valguse võrdpiltides arutleb Ta kristlase mõju üle.
Tegelikkuses on need kaks mäejutluse osa omavahel üsna tihedalt seotud. Ennekõike sõltub kristlase mõju tema iseloomust. Ilma kristliku iseloomuta ei saa ilmneda mingit kristlikku mõju.
Viimane lause võib kõlada meist enamuse jaoks liiga kulunud väljendina, et kanda sügavat tähendust. Mida me silmas peame, väites, et ilma kristliku iseloomuta ei saa ilmneda kristlikku mõju?
Lihtsalt seda, et nõndanimetatud kristlane, kes ei ole armuküllane, tasane, puhta südamega jne, ei ole kristlane, ehkki ta võib kuuluda kogudusse. Selline inimene avaldab küll mõju, kuid see ei ole kristlik.
Siin peitub probleem koguduse jaoks. Et selline inimene nimetab ennast kristlaseks ja võib kuuluda kogudusse, siis järeldab laiem üldsus, et tema käitumine ja teod esindavad kristlust. Kuid see on vale tunnistaja. Ühtede mustad äritehingud ja teiste uhkus või keelepeks esitavad ühiskonnale vale tunnistuse. See ei ole kristlik tunnistus. Selleks, et omada kristlikku mõju, peab inimene olema kristlane sõna sellises tähenduses, nagu kirjeldavad õndsakskiitmised.
Peaksime tähele panema Matteuse 5:13 sõnu, et kristlased on sool. Kui nad on kristlased, siis pole neil muud võimalust. See on Jeesuse jutluses üheksas väide kristlaste kohta. Seega, kui kristlased on tasased ja rahutegijad, on nad ka maailmale soolaks. Kuna me oleme maailma soolaks, siis peaksime hoolikalt uurima ka soola otstarvet.
In English