TASUTA REIS PÜHALE MAALE

„Paljud peavad suureks eesõiguseks külastada paiku, kus Kristus oma maapealse elu jooksul viibis; kõndida Tema poolt tallatud radu, näha järve, mille kaldal Ta armastas õpetada ning orgusid ja künkaid, mida Ta sageli silmitses. Kuid meil ei tarvitse minna Naatsaretti, Kapernauma või Betaaniasse, et kõndida Jeesuse jälgedes. Me leiame Tema jäljed haigevoodi äärest, viletsast hurtsikust, suurlinna rahvarikastelt tänavatelt ja paigust, kus inimsüda igatseb lohutust. Astume Jeesuse jälgedes siis, kui toimime nii nagu Tema.“ – Ajastute igatsus, lk 640.

Jumala eesmärk oma koguduse kui ihu jaoks ja iga oma lapse kui üksikisiku jaoks on, et nad kõnniksid Jeesuse jälgedes teisi teenides. See on elu seadus kogu universumis – andmine on elu. Taevas ise on selle andmise algatanud. Ainult siis, kui meie omakorda anname teistele, võime saada elu ja kasvada.

Me näeme selle põhimõtte avaldumist füüsilises maailmas. Sõltumata sellest, kui värske ja puhas on see õhk, mida me hingame, kui me selle sisse hingame, peame selle uuesti välja hingama. Püüd lisada õhku kopsudesse, mis on õhku täis, on kasutu. Ja väljahingatud õhu endas hoidmine lõpeb surmaga.

Me näeme seda põhimõtet tomimimas looduses. Kogu loodus teeb koostööd elu tootmises. Ainult läbi pideva andmise ja saamise on asjad looduses võimelised kasvama ja õitsema.

Inglid taevas tegelevad pidevalt teenimisega. Nad töötavad lakkamatult, et aidata endast alamaid tulla veel lähemasse ühendusse Jumalaga kui nemad seda kunagi on tundud.

Suurim Eeskuju andmises on Jeesus. Ta ei tulnud, et Teda teenitaks, vaid teenima. Ja ometi – kui paljud meist, kes me tunnistame end Tema lasteks, püüame hoida tagasi Tema armu kingitusi ja keeldume teiste heaks töötamast. Kristlik elu oli ette nähtud kui võimalus andmiseks. Järgime siis Jeesuse samme teiste inimesteni jõudmises.