Aega ei kauaks enam

Selles nägemuses kohtub prohvetikuulutus ajalooga. Pühakirjas enim mainitud aja ettekuulutus asetab kiriku probleemsesse olukorda. Poliitika jultunud jõud ja usust taganemine on sundinud tõelise usu taganema kõrbesse.

1260-päevane ettekuulutus paneb esimese märgi aastaks 538. Vastavalt aasta-päeva põhimõttele prohvetlikus tõlgenduses, märgitakse teisena aasta 1798. Mõlemad tähtajad esindavad teatud kriitilisi pöördepunkte.

Esimene märgib Rooma ilmaliku võimu äkilist langust ja paavsti poliitilise mõjuvõimu kasvu. teine märgib Ameerika ja Prantsusmaa poliitiliste rahutuste ajajärku, mis kinnistas vabaduse õhkkonna. Sellises õhkkonnas võidakse hakata otsima ja tunnustama tõde. Apostaasia taganeb ja inimesed võivad tulla kuulekusele Jumala sõnas.

Nüüd juhtus see, mida võiski oodata. Aastal 1844 tõusis Jumala tahtmise järgi liikumine, et jätkata ja lõpetada teekond tõeni.

Ajal, mille kohta öeldakse, et “aega ei kauaks enam”, liigume lähemale Kristuse tulemise tunnile, mida siiski ükski inimene ei tea. Kui meil pole enam kauaks aega, valitseb me eludes edasilükkamatus ja kiirus. Kui meil pole enam kauemaks aega, oleme jõudnud viimasesse etappi viimaste päevade jooksul.

Oma nägemuses viimaste päevade kohta, nägi Johannes kirikut peaaegu purustatud olevat. Ustav ülejääk taganeb eksituste tulva eest ja otsib kõrgemat pinda Talle juures. Aga just nagu lainetav apostaasiahoovus ähvardab koguduse kaasa haarata hävingusse, tõuseb vabadusebastion kaitsma ja hoolitsema oma väikese ülejäägi eest.

Siis jõuame me lootuse aega. Nii nagu kurjuse isand püüab eraldada ja siis rünnata usus kindlaks jäänud järelväge, sekkub Jumal, kindlustamaks nende turvalisust. Neile vähestele õigetele näitab Ta, et nad võiksid edasi minna muutumatus püsivuses ja vastupidavuses.

Viimastel päevadel ei kogune nemad ümber ajamärgi, kuid siiski pole nad jäetud juhatuseta või ebakindlusesse. Mitte niivõrd aeg ei juhata neid, kuivõrd teeb seda Jeesus. Ära jälgi enam mitte kalendreid ja kuupäevi vaid vaata Jeesusele.

“Jumala rahvas on kutsutud viivitamatult kogunema Kristuse Jeesuse verega määritud võitluslipu alla. … Vankumatule jõupingutusele järgneb alati võit.”