Jeesuse ütluse juures, et kristlased on maa või maailma soolaks, tuleb mõista asjaolu, et see ei kirjelda mitte ainult kristlasi, vaid ka seda maailma, milles kristlased peavad soola ülesannet täitma. Jeesus vastandab soola maailmaga. Ta rõhutab, et kristlased on maailmast erinevad, ning ainult sel põhjusel võib neid pidada soolaks ja ainult seepärast toimivad nad soolana.
Käesolev peatükk on kirjeldanud kristlast, kuid see ei kirjelda maailma. Maailma kirjeldus jookseb läbi terve Piibli.
Esimene Piibli poolt esitatav pilt maast või maailmast on järgmine: „Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea!“ (lMs 1:31). See headus ei püsinud kaua. 1. Moosese 3. peatükk jutustab patu sissetungist maailma ja inimloomuse laostumisest.
l. Moosese 4. peatükk võtab kaasa selle rikutuse pildi ja liigub inimkonna ajaloos edasi Kaini ja Aabeli looga. l. Mooses 6. peatükis leiame Jumala kuulutamas, et Maa ja selle inimasukad olid tõepoolest üdini rikutud.
Hiljem kirjeldab Piibel veeuputust ja Jumala uut algust koos Noaga, ent ka see uus algus luhtus ja laostumine levis edasi.
Piibel on jutustus haigest maailmast ja Jumalast, kes püüab seda päästa. Seda mõtet silmas pidades peaksime lugema ka Jeesuse sõnu. G. Campbell Morgan kirjutas: „Kui Jeesus vaatas end ümbritsevale rahvahulgale, nägi Ta moraalset laostumist ja elu lagunemist igas mõttes, selle purunemist ja rikutust. Et Ta armastas kõiki neid inimesi, siis Ta mõistis, et selle laostumise peatamiseks vajavad nad kõige enam soola.“
Kristlastel on selles maailmas otstarve. Nad on selle maa sool.
In English