TAAS ÜLESTÕUSMISEST

Avaldatud 7.7.2014, rubriik Päeva sõna

Kui nüüd teis elab selle Vaim, kes Jeesuse surnuist üles äratas, siis see, kes Kristuse surnuist üles äratas, teeb ka teie surelikud ihud elavaks oma Vaimu läbi, kes teis elab. Rm 8:11

Paulus lihtsalt ei suuda ennast ülestõusmise teemast kõrvale hoida. Varem oleme lugenud tema suurepäraseid salme ülestõusmisest 1Kr 15. ja 1Ts 4. peatükis ning uurinud mitmeid vihjeid lootusest Teisele advendile Roomlastele eelmistest peatükkidest. Ülestõusmine oli Pauluse jaoks oluline teema ning ta rääkis sellest kahe lähenemisnurga alt. Esiteks Kristuse ülestõusmine, sündmus, mida ta meile korduvalt rõhutab 1Kr 15. peatükis, sündmus, mis garanteerib nende ülestõusmise, kes Teda siin maal järgivad. Teine osa on nende inimeste füüsilise keha ülestõusmine, kes on olnud oma maises elus juba Vaimus elavad (Rm 8:10). Selles punktis aga peame väga hoolsalt vaatama Pauluse sõnastust. Ta ütleb, et Jumal „äratas Jeesuse surnuist üles”, kuid et Ta „teeb” ka meie surelikud kehad elavaks.

Neil kahel ülestõusmisel on suur erinevus. Jeesusel oli elu Temas eneses ning Tal oli vägi mitte ainult oma elu anda, vaid see ka uuesti tagasi võtta (Jh 10:17, 18). Meie ei ole ise-eksisteerivad. Seega peab Jumal lisaks meie kasvatamisele meid ka elavaks tegema. See elu, mille Ta meile annab, on igavene, nagu on öeldud 1Kr 15. peatükis. Rm 8:11 rõhutab olulist tõsiasja, et Jumal teeb elavaks meie „surelikud ihud”, kuna praeguse aja inimestel pole igavest elu. See on Jumala kingitus viimastel päevadel.

Paulus ei ole ainus kirjanik, kes on ülestõusmise teemast nii vaimustuses. Ellen White’il on samasugune huvi. „Üle maavärisemise, välgusähvatuste ja äikesemürina,” kirjeldab ta juhtuvat, „kutsub Jumala Poja hääl magavad pühad haudadest välja. Ta vaatab õigete haudadele, tõstab käed taeva poole ja hüüab: „Ärgake, ärgake, teie, kes mullapõues magate, ja tõuske üles!” Üle kogu maa kuulevad surnud seda häält ja ärkavad ellu. Kogu maa kajab suure rahvahulga sammudest. Inimesed kõigist rahvahõimudest, suguharudest, keeltest ja rahvastest tulevad välja surma vanglast, kaetud kadumatu auga, ja hüüavad: „Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu astel?” (1Kr 15:55). Ja elavad õiged ning ülestõusnud pühad ühendavad oma hääled kestvaks rõõmsaks võiduhüüdeks” (Suur võitlus, lk 500).

Nagu üks vana laul ütleb, „Milline rõõmustamise päev see on!”

Jaga Facebookis