MIDA EELISTADA – KAS PÄRIMUST JA TRADITSIOONE VÕI KUULEKUST JUMALA SEADUSELE?

Kristuse aja õpetatuimad mehed – filosoofid, seaduseandjad, preestrid – ei suutnud kogu oma uhkuses ja üleolekutundes Jumala iseloomu tõlgendada. … Kui aeg täis sai ja Kristus tuli meie maailma, oli maailm ärataganemise needusest ja vaimulikust kurjusest pimestatud ja moonutatud. Juudid olid mähkinud end uskmatuse musta mantlisse. Nad ei pidanud Jumala käske. …

Need, kelle poole Kristus pöördus, pidasid end kõigist teistest rahvastest paremaks. Nad hooplesid uhkelt, et neile on usaldatud Jumala sõnad. Maailm igatses Jumalast saadetud õpetajat, kuid kui Ta tuli – mis leidis aset nii nagu Pühakirja kuulutused teada andsid – ei suutnud preestrid ja õpetajad mõista, et tegu oli nende Päästjaga. Nad ei suutnud aru saada Tema tuleku viisist. Kuna nad polnud harjunud tunnustama Jumala Sõna täpselt nii nagu see kirja oli pandud ega lubanud Jumala Sõnal ennast ise tõlgendada, lugesid nad seda oma tarkusesõnade ja traditsioonide valgel. Nad olid nii kaua jätnud hooletusse Piibli uurimise ja selle üle mõtisklemise, et selle leheküljed olid muutunud neile mõistatuseks. Vastikusega pöördusid nad Jumala tõdedest ära inimeste pärimuste poole.

Juudi rahvas oli jõudnud oma ajaloos otsustavasse aega. Kaalul oli palju. Kas inimlik teadmatus saab eesõiguse? Kas janunetakse Jumala sügavama tundmise järele? Kas see janu kujuneb igatsuseks vaimuliku joogi järele – nagu omal ajal kuningas Taavet igatses vett Petlemma kaevust? Kas juudid pööravad selja valeõpetajate mõjutustele, mis olid nende mõistuse moonutanud, ning paluvad õpetust Jumalalt? …

Kui Kristus tuli inimolevusena siia maailma, paistis maailmale suur valgus. Paljud oleksid Ta rõõmuga vastu võtnud ja valguses kõndida otsustanud, kui vaid preestrid ja ülemad olnuksid Jumalale ustavad ja juhtinuks inimesi õigesti, tõlgendades neile õigesti Jumala Sõna tõdesid. Kuid rahva juhid olid nii kaua Pühakirja vääriti rakendanud, et rahvas juhiti väärteele. …

Juudid kui rahvas keeldusid Kristust vastu võtmast. Nad pöörasid selja Ainsale, kes võinuks nad igavesest hukatusest päästa. Oli samalaadne olukord nagu tänapäeva niinimetatud kristlikus maailmas. Inimesed, kes väidavad end Pühakirja mõistvat, põlgavad ära Jumala käsu ning avaldavad sellele tugevat, otsusekindlat vastupanu. … Missugused on tagajärjed? Vaadake vaid noorte suundumusi meie ümber. – Käsikiri 24, 1891 (Manuscript Releases, 19. kd, 252-254).