Lugesin ühel õhtul raamatust „Kristuse tähendamissõnad“ peatükki „Kaks palvetajat“. Selles peatükis on variseri ja tölneri palvete kirjeldus, E. White läheb üle Peetruse läbielule ning tõmbab paralleeli variseri ja Peetruse enesehinnangule.
Kunagi väljendas mu abikaasa Valdek mõtet, et Jumal aitaks tal olla alandlik, et ta ei peaks läbima raskeid olukordi, millel on „puhastav“ mõju. „Paljusid puhastatakse, tehakse valgeks ja sulatatakse.“ Tn 12:10 Meenuvad ühe laulu sõnad: „Ta viib mind sulatuseahju mu õnneks ja Ta kiituseks. Ta valvab, et ei sünniks kahju, vaid et ma saaksin puhtamaks…“
Peetrus langes „sulatusahju“. Seda ei oleks juhtunud, kui ta oleks olnud valmis Kristuse hoiatust kuulda võtma – siis oleks ta palves valvanud.
Mulle läks väga südamesse hirmutavalt tõsine lõik: „Patt, mis pani Peetruse langema ja jättis variseri eemale osadusest Jumalaga, jätab tänapäeval maha tuhandeid inimvaresid. Jumala jaoks ei ole midagi solvavamat ega inimhinge jaoks midagi ohtlikumat kui uhkus ja eneseusaldus. Kõigist pattudest on need kõige lootusetumad, kõige raskemini ravitavad.“ (lk 80)
Mulle väga armsad õed ja vennad, nendes sõnades on hoiatus! Kristuse lootustandvad sõnad Peetrusele on kirjas Lk 22:32: „Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks.” Toetagu Kristuse palved ka meid käies seda okkalist usurada!
Oh, mu kallis Jeesus, heida armu ka minule, kes olen vaid põrm, et ma seda ka paremini tunnetaksin ning ammutaksin Sinult oma usukindluse!
Galina Lõhmus
In English