Kuulekus millele?

Viies punkt Pauluse evangeeliumi analüüsis on see, et evangeeliumi eesmärk on “usu sõnakuulelikkus”. Fraas on eriliselt huvitav, kuna see on nii Rooma kirja alguses kui ka lõpus (Ro 16, 26). Seega “usu sõnakuulelikkus” on Rooma kirja keskmõte, fraas võtab kokku terve kirja.

Oota hetk, võid sa mõelda. Ma arvasin, et Rooma kirja mõtteks oli õigeksmõistmine usu läbi. Siiski, siin tundub, et Paulus ütleb, et õigeksmõistmine ei toimu vaid üksi usu läbi, vaid usu kuulekuse läbi. Kas meil on tegemist segaduses apostliga?

Ei. NIV tõlge haarab Pauluse idee, tõlkides fraasi “kuulekus, mis tuleb usu läbi”. Paulus teatab, et on võimatu võtta vastu Jeesust Päästjana, kui ei alanduta Talle kui meie elu Issandale. Kuulekus Jeesusele kui Loojale on usu vastus neile, kes on hinnata Tema armust õigeks mõistetud. See oli nii Aabrahami loos, kes “usus… kuuletus” (He 11,8).

Palun kriipsuta alla fakt, et me ei tegele siin legalistliku kuuletumisega vaid kuuletumisega, mis tuleneb usust. Paulus õpetab läbi kogu Rooma raamatu, et kuulekus tuleneb päästvast ususuhtest Jeesusega. Apostel on kindel, et õige kristlik kuulekus tuleneb usust ja ei ole kunagi sõltumatu päästvast suhtest Jeesuse kui Loojaga. Seega kirjutab ta, et “mis ei tule usust, on patt” (Ro 14, 23). Iga teine niinimetatud kuulekus, mis leiab aset väljaspool ususuhet Jumalaga, ei ole midagi muud kui patune mitteuuenenud isikute uhkus, kes mõtlevad, et nad suudavad olla head ilma Jumala abita.

Pauluse kuues ja viimane punkt analüüsis Rooma 1, 1-5, on see, et evangeeliumi eesmärk on Kristuse nime ülistamine kogu maailmas.

Siis, kui meie otsene evangeeliumi kuulutamise eesmärk on tuua inimesi usu juurde ja siis usukuulekuse juurde, on meie lõplikuks eesmärgiks Jeesuse Kristuse nime suurem austamine, kirjutab John Scott.

Issand, aita mind tänasel päeval, et mul ei oleks mitte ainult usku, vaid et see usk juhataks minu igat tegevust Sinu austamiseks.