Viies punkt Pauluse evangeeliumi analüüsis on see, et evangeeliumi eesmärk on „usu sõnakuulelikkus”. Fraas on eriliselt huvitav, kuna see on uuritava kirja alguses kui ka lõpus (Rm 16:26). Seega „usu sõnakuulelikkus” on Kirja roomlastele keskmõte, fraas võtab kokku terve kirja.
Oota hetk, võid sa mõelda. Ma arvasin, et Kirja roomlastele mõtteks oli õigeksmõistmine usu läbi. Siiski, siin tundub, et Paulus ütleb, et õigeksmõistmine ei toimu vaid üksi usu läbi, vaid usu kuulekuse läbi. Kas meil on tegemist segaduses apostliga?
Ei. New International Version haarab Pauluse idee, tõlkides fraasi „kuulekus, mis tuleb usu läbi”. Paulus teatab, et on võimatu võtta vastu Jeesust Päästjana, kui ei alluta Talle kui meie elu Issandale. Kuulekus Jeesusele kui Loojale on usu vastus neile, kes on päris muidu Tema armust õigeks mõistetud. See oli nii Aabrahami loos, kes „usus oli … kuulekas” (Hb 11:8).
Palun kriipsuta alla fakt, et me ei tegele siin legalistliku kuuletumisega, vaid kuuletumisega, mis tuleneb usust. Paulus õpetab läbi kogu Kirja roomlastele, et kuulekus tuleneb päästvast ususuhtest Jeesusega. Apostel on kindel, et õige kristlik kuulekus tuleneb usust ja ei ole kunagi sõltumatu päästvast suhtest Jeesuse kui Loojaga. Seega kirjutab ta, et „kõik, mis ei tule usust, on patt” (Rm 14:23). Iga teine niinimetatud kuulekus, mis leiab aset väljaspool ususuhet Jumalaga, ei ole midagi muud kui patune mitteuuenenud isikute uhkus, kes mõtlevad, et nad suudavad olla head ilma Jumala abita.
Pauluse kuues ja viimane punkt analüüsis Roomlastele 1:1–5 on see, et evangeeliumi eesmärk on Kristuse nime ülistamine kogu maailmas.
Siis, kui meie evangeeliumi kuulutamise otsene eesmärk on tuua inimesi usu juurde ja siis usukuulekuse juurde, on meie lõplikuks eesmärgiks Jeesuse Kristuse nime suurem austamine, kirjutab John Scott.
Issand, aita mind tänasel päeval, et mul ei oleks mitte ainult usku, vaid et see usk juhataks minu igat tegevust Sinu austamiseks.
In English