Lumememme õppetund

Käes on märts. Tavaliselt on see kevadekuu ikka lumevabam kui talvekuud, kuid mitte sellel aastal. Lund aina sajab ja sajab...lumekoristusmasinad töötavad täiel võimsusel ja lumelabidad lähevad poodides hästi kaubaks. Kellele selline ilm rõõmuks, kellele mureks! Meie perele rõõmuks, sest nii muutuvad lastele jutustatud lood sügavatest põlviniulatuvatest hangedest reaalsuseks ja avastamisrõõm laste nägudel paneb ka ema südame mõnusamalt põksuma.

Tänane lumi on kohev ja väljas on just paras sulailm. Paras sellepärast, et nii saab õue veel ühe lumemehe ehitada. Emme küll eriti ei viitsi, aga no olgu peale... Näitan tütrele veelkord, kuidas lumememme teha, lootuses, et järgnevad lumemehed on tema tehtud. Näitlik värk on kiire värk. Nii ma siis tuhlangi juba lumes, et võimalikult ruttu saada võimalikult suur esimene osa lumememme kerest. Lumi on kerge ja hakkab superhästi kokku, vahepealseid kokkupatsutamisi pole vajagi. Nii.. valmis...ruttu, ruttu... teise palli kallale. Väikesed seletused, et kaks palli tuleb veel teha ja et tema proovigu pead veeretada. Nii...teine ka valmis, tõstan selle esimese otsa aga oh sa häda, alumine pall laguneb teise palli raskuse all koost, ja lapsuke vaatab oma suurte silmadega lumememme ja mind ja ma justkui loeks tema küsimust: emme, miks memm katki läks?

Ja emme oskas sellele küsimusele vastata, lauluga: emme ehitas memme liivale, emme ehitas memme liivale, emme ehitas memme liivale...ja memm nii lagunes....(viisil: Mees ehitas maja liivale). Lumememme alustala, kahe järgneva palli tugi, oli liiga pude ega suutnud vastu pidada ehitatava keha ja pea raskusele. Emme arvas, et saab ruttu ja kiiresti, aga parandamise peale läks nüüd rohkem aega ja teadmine jäi ikka, et ega sellest eriti tugev lumememm tulnud. Üks näitlik lumememm, mis sula tulles väga ruttu ka kõhnus ja kokku vajus.

Kiiresti ja näiteks tehtud asjad ei pruugi alati halvasti välja kukkuda, aga nii juhtus see meie lumememmega. Sellekordse kiirustamise taga oli soov midagi näidata ja ka see ajend ei olnud antud juhul võib-olla kõige õigem. Oleks ma võtnud rohkem aega lapsega koos lumememme ehitamiseks, st koos lume kokkupatsutamiseks, veeretamiseks ja paigale asetamiseks, oleks ka memm tublim saanud!

Millisele alusele ehitame oma teod ja teed ja mis on tegude tegelik motiiv? Näitlikkus ja näitlejalikkus meie elus on tihtipeale kiirustamise tulemus. Kiirustamine õigete ja prioriteetsete asjadega on märk tüdimusest ja hoolimatusest. Kus on aga hoolimatus, seal pole armastust, mille olemasolu peaks kristlase elus olema tegutsemiste kõige õigem alus ja motiiv.

Marge Randlepp