Jaakobus: kuulamine ja tegemine II

Avaldatud 8.3.2016, rubriik Päeva sõna

Kui keegi arvab end Jumalat teenivat, oma keelt aga ei ohjelda, siis ta petab oma südant. Selline jumalateenistus on tühine. Jumala ja Isa silmis puhas ja laitmatu jumalateenistus on käia vaatamas vaeslapsi ja lesknaisi nende viletsuses ja hoida iseennast maailma poolt määrimata. Jaakobuse 1:22–27

Regulaarselt USA evangeelseid kristlasi uuriv George Barna leidis, et maailm on evangeliseerinud kristlased ilma nonde teadmata. Ta tuvastas, et regulaarsed kirikuskäijad on äravahetamiseni sarnased üldise elanikkonnaga. Me vaatame samu filme, käime samades paikades ja teeme samu asju.

„Kes kummargil on vaadanud ja jääb selle sisse, see ei ole unustav kuulja, vaid tegude tegija – see on õnnis oma tegemises.“ „Kui keegi arvab end teenivat Jumalat, oma keelt aga ei ohjelda, siis selline jumalateenistus on tühine.“

See ei ole kogu religioon ja jumalateenistus. See on üks või teine osa sellest. Küll aga on see kirjeldus tõelisest jumalakummardaja vaimust, mis viib tegude ja muutuseni. Kui selliseid omadusi või tegevusi ei ilmne, on midagi mäda.

Charles Spurgeon, tuntud inglise jutlustaja, istus kord ühes kenas restoranis. Süües pani ta tähele üht vihasena näivat meesterahvast, kes talle iga kord otsa põrnitas, kui ta sinnapoole vaatama juhtus. Lõpuks otsustas Spurgeon minna tema juurde ja küsida, milles asi.

Kui ta püsti tõusis, sai ta aru, et see, mida ta näinud oli, oli tema peegelpilt peegelseinal.

Vaata täna Jumala Sõna peeglisse. Palu, et Jumal näitaks sulle sind. Ja siis palu, et Ta uuendaks ja puhastaks su elu. Sest me elame Jeesuse tuleku ootuses ja me peame Tema tulemiseks valmis olema.

Ivo Käsk

Jaga Facebookis