Me elame siin maailmas vaid korra I
Avaldatud 8.6.2011, rubriik Päeva sõna
„Aga nüüd ma teen teile, vennad, teatavaks evangeeliumi, mida ma teile olen kuulutanud, mille te ka olete vastu võtnud, milles te ka seisate ja mille läbi te ka pääsete. Kas te peate kinni sõnadest, millega ma teile evangeeliumi kuulutasin?” (1Kr 15:1)
Ei ole mingi uudis, et kirikute külastatavus meie riigis aina langeb. Üha rohkem inimesi nimetab end ilmalikuks, või mitteusklikuks või otsivad rahuldust alternatiivsetes vaimsustes.
Paljude inimeste jaoks on elu mõte lõbutsemises. Kõige populaarsem religioon maailmas on ehk kauplemine, kus reklaamijad jutlustavad ilmalikust paradiisist ja lunastusest kulutamise läbi. Keegi majandusprofessor ütles nii: reklaamitegijad ja turuliidrid on muutunud inimkogemuse uksehoidjaiks, kes ainukesena oskavad meile öelda, kust leida vabaturu hinnaga õnne, vaimsust ja lootust.
Kuulus Taaveti 23. psalm on parafraseeritud nii, et Jumalat on asendanud raha. See kõlab: Raha on mu karjane, mul pole millestki puudust. Viie tärni mugavusse paneb ta mind lebama, hedonismi radadele saadab ta mind; tema kosutab mu enesest lugupidamist! Ta võib osta mulle armastust või korraliku imitatsiooni. Ja kui ma kõnniksin üksinda, kulutaksin ma ikkagi nagu ilusad inimesed, sest Master Card ja VISA loovad mulle turvatunde ning ma veedan lõbutsedes kõik oma 2600 nädalalõppu!
Hedonism on omamoodi religioon, mis iseloomustab inimest, kes on valmis rikkuma seadust, kui rahaline kasu on piisavalt suur; armastab ööklubisid; kalduv tarvitama uimasteid, kalduv vargustele; arvab, et lõbu peaks mängima elus keskset rolli; võib käituda jämedalt; usub, et religioon on lollus; ei hooli tegude tagajärgedest; püüab tähelepanu negatiivse käitumisega; hooletu rahaga; ettearvamatu; ennasthävitav.
Kas selline religioon teenib inimeste hüvanguks? Ilmselt isegi mitte selles elus. Iga uus põlvkond on näidanud epideemilist kliinilise depressiooni kasvu, rääkimata kohutavast enesetappude ja narkootikumide kuritarvitamise statistikast.
Muistsed epikuurlased ütlesid nii: „Söögem ja joogem ja olgem rõõmsad, sest homme me sureme!”, kuid jutlustaja Paulus andis nende elule teise tähenduse.
Ta rääkis Jeesusest ja ülestõusmisest. Jeesusest, kes ütles, et tõeliselt elamine tähendab Jumala armastamist ja teistele andmist, mitte millegi omamist. Ning ülestõusmisest, mis tõotab elu pärast surma, kus sa iial ei vanane ega tunne igavust.
Mees nimega Stephen Grellet ütles nii: „Usun, et ma elan siin maailmas vaid korra. Ja kui võin teha midagi head oma lähedastele, tuleks mul teha seda nüüd. Ma ei peaks lükkama seda kaugemale või jätma seda tegemata, sest ma ei tule enam sellesse maailma teist korda.”
David Nõmmik