OHUST PÄÄSEMISE TÄHISTAMINE

Võtmesõna osasaamisteenistuse juures on pääsemine. Pääsemine Egiptusest, pääsemine patusüüst, patu jõust ja maailma patust. Osasaamisteenistus läheb tagasi Egiptuse aega, mitte ei jää ainult Jeesuse ja jüngritega õhtusöögiruumi. Põhjus, miks nad üldse olid üleval söögiruumis, oli see, et nad tähistasid paasapüha. See oli mälestus ajast, mil nad märgistasid oma uksed talle verega enne, kui ingel sealt möödus.

Kindlasti mäletad sündmust, mil Iisraeli rahvas pidi keset ööd lahkuma. Esmasündinud olid ärkvel, suutmata uinuda mure pärast, kas veri on ikka uksel. Veri ustel aga osutas Talle verele. Selles veres oli vägi juba Egiptuse aegadel. Need, kes olid määrinud verd oma elamu uksepiidale, ootas ees imeline pääsemine. Neid aga, kes keeldusid, ootas ees tragöödia. Nõnda siis said Jeesus ja tema jüngrid üleval söögitoas kokku, et tähistada seda imelist pääsemist.

Päev pärast osasaamisteenistust ülemises toas täitis Jeesus kõik selle, mis oli olnud sümboliks Egiptuse ajast kuni pühaõhtusöömaajani. Täideminek oli palju suurem kui sümbol ise. Kolgata oli palju võimsam kui vere määrimine uksepiitadele Egiptuses, samamoodi nagu tegelikkus on palju suurem kui sümbol, mis seda kujutab. Ent vaadates seda pääsemist ja pühaõhtusöömaaja sümbolit tänapäeval, näeme, et see räägib meile ikka veel pääsemisest. Kui me aktsepteerime seda, mida Jeesus on meie heaks teinud – mitte ainult meie patud ei ole meile andestatud, vaid me seisame Jumala ees puhtana, nagu me poleks mitte kunagi patustanud. Jumal pakub meile palju rohkem kui andestust. Ja see hea uudis peab tooma rahu igasse südamesse.

Kristuse veres on vägi ja pääsemine, mille Ta toob meile mitte ainult andestades, vaid ka meie elu muutes. Pääsemine, mida sümboliseerib osasaamisteenistus, on tänapäeval kättesaadav kõigile meile, kui me aktsepteerime nii Tema andestust kui ka väge.