Kas me usume Jumalasse, kes meid ebamõistliku lapsevanema kombel vati sisse mähib, või Jumalasse, kes armastava lapsevanemana lubab vahel meie ellu raskeid olukordi, mis kasvatavad meid ning panevad sealjuures Tema headust eriliselt nägema? Nendes olukordades usku säilitades teame, et Jumal saab meie elus austatud.
Jumal oleks võinud Taanieli kolme sõpra nende tunduvalt tõsisemas läbikatsumises hoida tulle sattumast, kuid tulle visatuina said nii nemad kui kogu seda sündmust jälgiv ning selles osalev rahvahulk eesotsas suure kuninga Nebukadnetsariga tunnistuse Jumala suurusest ja Tema väest.
Piiblit lugedes teame, et see olukord oli üks neist, mis mõjutasid Nebukadnetsarit viimaks painutama oma põlvi ja kõrkust Taeva Jumala ees ning Talle au andma.
Soovin sulle, hea rännukaaslane, selget ususilma, et võiksid kõige enda elus toimuva juures näha taevast kaaslast, kes ostis Kolgatal verega loa ja õiguse astuda sinu ellu ja käia sinu kõrval siin maisel rännakul. Mis iganes juhtub, Ta on kohal ja kui just sina oma valikutega ei takista Tal tegutsemast, siis on Ta tegev, et „võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad Tema poole“ (2Aj 16:9).
Eha Lobjakas